Palusin Mehel täna tuua pitsa. Miks mitte mitu. Kindlasti ja hädavajalikult rukolaga. Minu jaoks oli rukola olemaolu põhimõtteliselt ainus põhjus, miks pitsa pidi olema...
Mees tõi pitsad... ilma rukolata. Tarvena Serrano pitsa näeb ilma rukolata välja pehmelt öeldes ebaisuäratav plönn...
Helistasin.
"Oi, vabandage, ma unustasin rukola karbiga külmkapi peale, kas me toome teile ära...?"
Ütlesin, kus me elame... nad millegipärast enam ei tahtnud tuua, pakkusid järgmiseks korraks soodustust.
Pole nagu erilist tahtmist niisuguse kogemuse peale sealt rohkem tellida... Ütlesin seda.
Järgnes uskumatult ülbe moraaliloeng teenindaja poolt ja solvunud toru äraviskamine. Mina olevat karjunud - no nad pole siis karjumist kuulnud - ja mis sellest tühisest rukolast ikka...
Või siis nii. Eks me tellime oma pitsad siis edaspidi kohtadest, kus kogu toit korraga kaasa pannakse.
Vaevalt et Taverna sellest vaesemaks jääb, aga noh... meie oleme siis järgmisel korral targemad.
LÕRR.
Natuke aega hiljem: Mees oli tellinud ka Rustica-nimelise pitsa. Selle peal olid seened purgist või sügavkülmast, mitte värsked, ja sink... noh, ma ei saa kindlalt öelda, aga see meenutas mulle kõige rohkem neid kokkukleebitud rullsinke. Igatahes oli see kõik allpool igasugust arvestatavat tulemust. Tõepoolest, milleks üldse tellida toitu, kui ise tehes tuleks välja parem ja korralikum? Oma rumalus, ei muud...
Oh aegu... Taverna oli ülikoolilinnaaegadel üks mu lemmikuid (noh, siis, kui parasjagu kuskilt mingil puhul raha anti või keegi majanduslikult võimekam arvas välja teha :)). See oli hea (hirmus mõeldagi) 25 aastat tagasi. Kunagi viimasel viisaastakul sattusin juhuslikult jälle sinna - oli kole kogemus ja ei meenutanud millegagi endisaegset, rohkem vist ei lähe.
ReplyDeleteJah, me oleme seal koha peal ühe korra söömas käinud ja kuigi kole ei olnud - see oli poiste üldse esimene lauateenindusega restorani kogemus, meie aur läks laste juhendamisele ja seletamisele. Tellida oli sealt siiamaani okei, aga et pitsa saab olla IKEA mööbli põhimõttel - et pandagu ise kodus kokku - ja et minu nördinud hääl karjumiseks kvalifitseerub, poleks osanud arvata. Või et rikutud toidu kinnimaksmise asemel enesega rahulolevalt arvatakse, et küllap siis järgmisel korral... Järgmist korda ei tule.
ReplyDelete