Selle nädala suurim uudis on kindlasti kurgede saabumine laupäeval. Lõpuks ometi, harjunust kümmekond päeva hiljem - aga kohal! Kolleegid sookured on meil ka põllu peal tantsimas käinud ja laulnud krüükriuh ja krüükriuh. Kevad on täiesti olemas.
Ilma poolest on peamiselt siiski aprill. Kolmapäeva varahommikul oli siin apokalüptilise olemisega lumetorm, nii et köögiaknast värav ei paistnud, reedel näitas autotermomeeter Linnas 14 kraadi ja täna... on pakutud umbes igasugust ilma, mida siinkandis on võimalik saada.
Lillebror käis klassiga ERMis ja kohe järgmisel päeval botaanikaaias. Oli olnud väga tore. Üks klassikaaslastest oli botaanikaaia kohta hämmeldunult küsinud, kus see veel on... ja kui Lillebror seletas, et noh, linnaraamatukogu juurest edasi, küsinud, mis koht see linnaraamatukogu veel on. Tegu ei ole ei asotsiaalse ega hiljuti siiakanti kolinud lapsega. Kas on Tartu tõesti väga suur linn või siis see teine võimalus, mis oleks iseenesest päris kurb.
Legolas käis jõusaalis ja vist muud põnevat ei teinudki.
Jõugu Juht käis paariks päevaks Laenulapsel külas.
Kogu kamp peaks veel täna õhtul osalema ühel sünnipäeval. Loodetavasti on tore.
Mina siin... plaanisin neljapäeval Legolase tulevases toas naelu sügavamale põrandasse taguda, aga leidsin hoopis kuumaõhufööni ja pahtlilabida (meil seda päris värvimahavõtmisfööni pole). Viis tundi hiljem oli suurem osa põrandast oluliselt värvivabam, minul peopesas vill ja käsi paistes. Aga see oli seda väärt. Pärast suutsin isegi veel natuke pitsitada. Reedel elasin siiski ibuprofeeni peal, sest kerest kange ja vajanuks tirriteerimist. Kus on kõik Karlssonid siis, kui neid vaja oleks?
Reedel võttis Mees nädalavahetuseks suure põrandalihvimismasina, selle trumliga. Asi nägi välja nii, et Mees lihvis, Legolas tagus jooksvalt naelu sügavamale, Lillebror hoidis juhet ja mina jooksin vähemalt esimese paari ringi ajal masinal ees ja järel ja pühkisin kokku värvi- ja puutolmu - sest mahakraapimisest hoolimata jätkus palju värvi masinale ka ja ei tundunud mõistlik tolmu maha jätta, kus see saaks minna uuele katsele liivapaberit rikkuma. Tundisn ennast osana mingist veidrast, äraspidisest kurlingumeeskonnast või umbes nii. Väike servamasin tuleb veel võtta, oeh... ja veel oehim, et lauad ei ole muidugi kõik samas tasapinnas, aga see on Maja põhiomadus niikuinii. Praeguseks on Mees lauda taha viinud kolm kotitäit põrandapulbrit ja mõned tiirud tuleb suure masinaga veel teha.
Must Mimi on korraldanud kaks kaheöist äraolekut. teised kassid püsivad siiski kodus, Millie lausa nii, et õues olles käib hale NÄU ukse taga - lastagu kass tuppa liivakasti!
Alustasin Vanaema riiete sorteerimist. Kõigepealt mitmest paigast leitud aluspesu - muist sellest oli täiesti uus, kandmata, lausa poesiltidega... Viisin need kotikesega Ekraani kinno, loodetavasti mõni Ukraina daam tunneb neist rõõmu. Suuremad esemed jätsin veel nii, nagu on, Vanaisa on harjunud neid nägema (noh, matlit nagis ja nii)ja üldse... ei oska nagu selle asjaga tegeleda. Oleks, et tema tuba kellelegi tarvis läheks, siis kraamiks küll, praegu on selline veider vahepealne aeg. Las need asjad seisavad, ei sega.
Vähemalt on kevad. Ja palmipuudepüha. Tänu Jumalale!
No comments:
Post a Comment