Wednesday, April 6, 2022

Oijah

Tegelikult on kõik vajaik juba üks kord Euroopas ära tehtud... ja teine kord raamatus ära kirjeldatud. 

Riigi jagamine "õigete" vahel (noh, kolm neist olidki õiged ja head), demilitariseerimine, järgnevate põlvkondade indoktrineerimine... Praegused sakslased minestavad n-sõna peale kooris, aga üks meie tuttav vanaproua ütles täiesti trotslikult ja väljakutsuvalt, et jah, tema isa oli sõjas "valel" poolel, mis siis? Noh, meil ei olnudki sellest midagi, inimene ei ole tema isa. Proua oli pisut üllatunud, et eestlased ei kohkugi ära. 

Raamatus jällegi laseb Mak Sim õhku (või mis ta seal tegigi) hüpnokiirguse keskuse ja Rändur seletab, mis nüüd kõik tarvis on: "Meil läheb vaja arste... kahtteist tuhandet arsti. Meil läheb vaja valgusüntesaatoreid. Me peame desaktiveerima sada miljonit hektarit saastatud pinnast - hakatuseks. Me peame peatama biosfääri mandumise..." (Arkadi ja Boriss Strugatski, "Asustatud saar")

Selle vahega, et Deutschland über alles kestis vähem kui pool sajandit ja enne seda oli kommunikatsioon liiga vilets, et impeeriumiolemus (noh, Saksa-Rooma keisririik oli ju juba palju varem) iga juhusliku talupoja teadvusesse jõuaks. 

Venemaa on oma impeeriumiolemust levitanud ja inimestele õpetanud hiljemalt alates Põhjasõjast, aga ega see asi varemgi suurt parem ei olnud. Huvitav, et muidu see keskmine venemaalane nagu väga uuendusmeelne ja õppimisaldis ei paista olevat, aga kui mongolid nende esiisadele oma ideoloogiat õpetasid, siis võeti see omaks nagu naksti... 

Kuskilt lugesin tarka mõtet, et inglaste arusaama mööda kestab džentelmeni kasvatamine sada aastat. Täitsa usutav. Kui kaua kestaks kolmsada aastat või rohkem aastat usinalt kõikvõimalikku halbust õppinud rahva ümberkasvatamine? Isegi kui oleks kellelgi jõudu ja ressurssi tõmmata maha kõik sõda ülistavad ja õilistavad monumendid - leinavate emade kujud on täiesti asjakohased, aga kõik need pronkssõdurid ja muud jubedused -, keelustada karmide karistuste ähvardusel igasuguste mitte-kirikupühade (nagu 9.mai ja muud sõjameenutused, ma lihtsalt rohkemaid ei tea) tähistamised, korjata ära kogu alkohol kõikjalt riigist ja kõik relvaimitatsioonid kõikidest mänguasjapoodidest? Ja paigutada kõikidele, absoluutselt kõikidele hariduslikult ja riigikorralduslikult olulistele ametikohtadele vaieldamatult mõistlikud ja tsiviliseeritud inimesed? Asooh, midagi taolist ju on ka juba tehtud, selle vahega, et vastupidi - päris Euroopa riiki tuldi kultuurat tooma, vodka ja vägivallaga. Tookord kultuuratoomine peaaegu et õnnestus, sest nojah, kultuuratoojaid oli palju, aga päris riik, see sinimustvalge lipuga pisike. 

Ikkagi, midagi ju peaks olema võimalik selle idapoolse õudusega teha. Sest Putler, vabandage, ei ole olukorra käimalükkaja... tema on lõpp-produkt. 

Eile tuli teade ühe Ukraina juudi (vikipeedia andmed), oma seisukohtade poolest eriti jõulise suurvene šovinisti ja Eesti-vihkaja surmast. Huvitav, kas tema vanemad teda beebina imetledes kujutasid ette, et nende pojakesest võiks ükskord saada inimene, kelle elu parim tegu saab olema ärasuremine? 

Ja lõpuks ei ole ühe keskealuse naisterahva filosofeerimisest mitte mingit kasu. Kasu on võib-olla lõputu hulga taldrikute pesemisest, aidates kaasa sellele, et põgenenutel oleks üksainuski rahuõhtu nädalas. Äkki on. Muide, toidupank vajab homme ja ülehomme inimesi punaste põlledega seisma, kellel aega ja jaksu, võite ennast pakkuda, tulemusest jagatakse sõjapõgenikele ka. Registreerumise koht on siin: https://osale.toidupank.ee/

***

Ja veel: lugesin kogemata paari sõnavõttu sel teemal, et tegelikult on Putini Venemaa tore, saame nendega ikka hästi läbi, ja milleks neile ukrainlastele meie abi... ei hakanud seal kohapeal kommenteerima, sest need sõnavõtjad polnud seda väärt. Ega meil kellelgi ole rohkem mõistust peas, kui Issand andnud on. Ja nõrgamõistuslikke sõimata pole ilus. Tõsi, seda meeles hoida on raske, palju raskem kui teadmist massimõrvadest ja muudest koledustest. Aga ehk tulevad kõik kunagi meeleparandusele. Peab lootma. 

6 comments:

  1. Ma ei ole ka ikka veel aru saanud, miks müüakse mänguasjapoodides ja laatadel relvi ja sõjamasinaid. Olgu, puidust mõõk ja kilp või mängukatapult ja kada on veel okeid, aga miks peaks laps mängima tanki, hävituslennuki või kalašnikoviga?! Mulle ei meeldi nood NERFid ka, aga veepüstolite osas olen ma leebem. Ilmselt seetõttu, et ma mäletan, kui lõbus oli joosta ja teisi pritsida (tõsi, lihtsalt auguga plastikpudelist, mitte püstolist, sest kui veepüstoleid ka juba müüdi, olid nad liiga kallid).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meie poistel oli ohtralt mõõku, kilpe jms keskaegset sõjavarustust, aga esimene püstol tuli majja siis, kui tehnoloogiatunnis valmistati. Veepüstolid on teine asi, sest aiavoolikuid korraga kõigile ei jätku, ja kui pole püstolit, siis kallatakse ämbriga.
      Tankide ja hävituslennukitega mängimise soodustamine vanemate poolt on koolivaatluse põhjal otsustades väga jõuliselt vene kogukonna komme. Halb komme, sest normaliseerib sõjamõtet.

      Delete
  2. Ma nüüd vbl räägin aia asemel täielikult august, aga ehk aitab kirjutamine vähemalt kirjutajat ennast.
    Meie saarel lahvatas eile koletu skandaal - keegi tarkpea avastas majaseinalt, millesse olid paigutatud sõjapõgenikud "sõjasümboli" ja prahvatas oma hirmu (et appikene, äkki seda seostatakse tema ja teiste kohalike / majaelanike meelsusega) kohe ka sotsiaalmeedias välja. Lahvatas hüsteeria vormis: kes iganes seda tegi, tuleb avalikustada, tuleb karistaa, tuleb kiiremas korras vastu võtta seaduseeelnõu, mis annab aluse see kes iganes rattale tõmmata ja ristile puua.
    Ja mina sain algul eneselegi aru andmata šoki. Sain kohe tõsise paanikahäire ja šoki ja alles järgmiseks hommikuks sain aru, miks. Sellepärast, et ka mina kardan. Kardan kohalikke. Kardan neid, keda ma muidu nägupidi tean ja tunnen. Rahumeelseid hiidlasi, naabreid, vendi ja õdesid. Kardan oma laste pärast. Võibolla isegi rohkem kui putlerid, sõda ja surma. Kardan. Sest mis siis, kui mõni lapsuke pahaaimamatult taas joonistab lumele "sõjasümboli" peale err-ist "Zorro seikluste" vaatamist? Mis järgmiseks? Kas ühel hetkel on mu punane pea sõjasümbol, sest punavägi tegi hirmutegusid?
    Ma mõistan, et need "löödagu ta risti" kisendajad karjuvad samuti vaid hirmust ja usus, et kes kõvemini karjub, on õigem teiste silmis, aga kole on see maailm praegu küll. Kole nii siit kui sealt poolt vaadates.
    Kas ma pean taas häbenema? Tundma süüd ja häbi, et armastan vene keelt, muusikat, filmikunsti? Vaatama üle oma videoteegi, raamaturiiuli (kus on halvaendeliselt juhtumisi jõulukingiks saadud musta huumori võtmes raamat pealkirjaga "V. Putin õpetab elama") ja õpetama lapsed vältima teatud tähti tähestikus? Eile üks ema näiteks paanitses poe parklas oma lapsega, kes uduseks tõmmanud autoklaasile oli sõrmega vedanud siksaki... Laps oli õnnetu ja rääkis sellest ülekohtusest riidlemisest koolis. Või kas Opelikasutajad peaks rebima autodelt nüüd kõik igaks juhuks kooris margisümboolika, et mitte kellegile hambusse jääda? Kui kaugele see nõiajaht läheb... Meie saarerahva esindaja riigikogus õhutas inimesi üles- ja äraandjateks.
    Täna tolle majaseinamaalingu teemaalgataja vabandas avalikult, sest selgus vanadelt google fotodelt, et see zorromärk seal seinal oli juba ammu enne sõjapõgenikke ja putinismi... aga see ei muuda minu jaoks asja. Mul on isiklik kogemus sellest, kuidas need, hirm saab võitu halastuse ja mõistmisesoovi üle ning ühel päeval hüüavad "hoosianna", karjuvad järgmisel juba "löö ta risti!"

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, selle kõigega liiale minna on ääretult lihtne. Mina arrrrmastan nendesamade vendade Strugatskite raamatuid väga ja viitan neile meelsasti, ometi on tegu põhimõtteliselt vene kirjandusega. Ja kui inimesi isiklikult tundma ei õpi, kuidas eristada õigeid õelatest? Jube lihtne on virutada kirvega ja kõigile, eks neid putinismi toetajaid ongi väga palju ja paraku on sealtmaa viimase sajakonna aasta areng võimaldanud liikuda suunas, mida leebe lääs kuidagimoodi mõista ei suuda ega siiamaani kartagi osanud. Sõjasümbolite keelamist toetan ikkagi, kuigi Zorro vastu on see kõik tõesti kohutavalt ebaõiglane. Mh, kolmkümmend aastat tagasi müüdi z-mustrilisi sukkpükse, mäletan, et paljud kandsid, kui nüüd need kellelgi veel peaks sahtlis alles olema, sest jäid seisma...? Ja tõepoolest, meie endi kuuriuste peal on ka kahtlane viltune toigas kahe rõhtlati vahel. Keeruline, hirmus keeruline on see kõik.

      Delete
    2. ja veel - eile jäi ütlemata -, et ma ei tahaks kindlasti rahva ja rahvuslikkuse tühistamist, ainult sõjaülistamiskultuuri ja "tugevama õiguse" täielikku kadumist.

      Delete
  3. Mina jätsin ükspäev ostmata toreda pildiga (neid on ju isegi vähe!) pluusi lapsele, kuhu oli kirjutatud "Z is for zebra", see esimene täht oli suurelt ja silmatorkavalt keset sebradega pilti. Ei julgenudki osta, sest keegi võib hakata tõlgendama. Ja olen ka mõelnud, et Zorro fännidest lapsed (nagu mul) võivad kogemata kuskile kritseldades sattuda päris hullu olukorda.
    Kohalikku majasodimise teemalist FB skandaali ei näinud, aga järgmisel päeval oli juba uus skandaal samas grupis, sedapuhku teatrietenduse reklaamist ajendatud.

    ReplyDelete