Wednesday, May 11, 2022

Noppeid, jälle

No kohe mitte ei viitsi hakata tegema seda, mida vaja oleks. Oma osa on ka sellel, et eile õhtul sain koju pärast kella kümmet, sest pärast köögis lõpetamist oli veel vaja käia Jõugu Juhti Laenulapse juurest ära toomas ja poes. Nende kolmapäevaste osaduste asjus hakkab ka vedru maha käima - tekib tunne, et enam nagu väga ei jaksa. PLNi kohaselt on tuleval nädalal üks kokkusaamine veel, siis vaatab edasi. Peakorraldajal on ka vaja natuke puhata. 

Eile istus üks väga asjalik arvatavasti kahene (pluss-miinus mõned kuud) noormees üksi väikeses saalis laua taga ja võttis endale puuviljavaagnalt õuna. No hästi, mõtlesin mina ja nihutasin vaagna temast natuke eemale. Kujundab veel ümber või... Kui ma tiiruga tagasi jõudsin, oligi kujundatud. Väga metoodiliselt oli vaagnalt eemaldatud kõik punased õunatükid ja igaühest tükk maitstud. Ääretult armas poiss oli, julge ja rõõmus. Arvatavasti vend veetis samal ajal aega kempsus ja karjus MAAMAt appi, nii et kirik kajas. 

***

Kodusel rindel on olukord hapu. Kudutööd on vaja puhtalt sellepärast teha, et saaks kudupööningule ruumi (ja garaaži kah ruumi). Pealegi on vaja üles ajada järgmine kangas, sinna sisse on üks tellimus. Aga kui ma tegelen kudutööga, siis jääb muu unarusse. Õues märatseb endiselt metsis, küll harvemini kui alguses, aga aiatöid teen ma ikkagi eelistatavalt siis, kui mõni meestest kodus ja turvamas on. Ja üldse elame me peamiselt Laada tähe all. Peaasi, et ei sajaks!

***

Unistan puhkusest. Ootame endiselt, et Saksamaa ja Prantsusmaa tuleksid meeleparandusele ja lõpetaksid k-tõendite nõudmise. Räägitakse küll, et autoga piiri ületades neid vaja pole, aga tahaks ikka korralikud olla. Õnneks on päris-puhkuse ajalise võimaluseni aega palju ja äkki nad ikka jõuavad. Muidu saaks siit otse Horvaatiasse, see ei ole küll meie mugavustsoon, aga Vahemeri on Vahemeri on Vahemeri. Pealegi avastasin, et Krakowi külje all (Krakow jääks Horvaatiasse sõites põhimõtteliselt tee peale) on väga sümpaatse olemise ja üsna mõistliku piletihinnaga lõbustuspark, mis teeks suuremad poisid kindlasti tohutult õnnelikuks. Minul hakkas igatahes sealsete ameerika mägede videosidki vaadates paha. Lillebrori teeks jällegi mõni botaanikaaed õnnelikuks, küllap leiaks neidki. 

*** 

Mõtlesin siin ükspäev, et kuigi ma kingapoes käimist ja paljukingaliseks saamist iseenese puhul ei salli, on mul siiski kingakiiks. Arvatavasti sain mõjutatud lapsepõlves "Nõukogude Naise" stiilirubriigist. Kummitallaga ja/või botasekujuline jalats ei ole minu meelest jalats. Kardetavasti jääb see nii, kuni mu liigesed või selg kontsakandmisest täiesti läbi on ja ma enam midagi muud peale pätaste... eee botaste jalga panna ei saa. Huu. Eks olen minagi stiilinikastusi kandnud, teksapüksid koos kontsadega, nooruses... Loobusin teksadest, sest kontsad, see on identiteedi osa. Või umbes nii. Laupäevasele Laadala panen siiski kontsatud jalatsid jalga, aga valida on pruunide säärsaabaste ja roosade matkasaapa-tüüpi jalatsite vahel, botaseid mul endiselt pole ja ma südamest loodan, et ei tule ka. 

Mees paraku kannab hetkel jalas stiilinikastust, tema jalga ei istu igasugune king, ka mitte väga kiidetud firmade omad, aga läbi kuluvad need tal hinnast sõltumatu tempoga... on randiga kingad nagu Lifil või Lianderil ("Hulkur Rasmus", Lif ja Liander olid need, kellega Oskar ja Rasmus oma teel madistasid). No aga mis teha, kui mõistlike ja mitte väga odavate kingade tald lahkub pealsete küljest parandamatul moel ja on vaja otsekohe midagi uut leida. 

Tegelikult oleks kõige kohasemad ja luustikusõbralikumad jalatsid ilmselt kingsepa poolt mõõdu järgi valmistatud, pärisnahast saapad nagu kunagi 19. sajandil. Näeksid vaieldamatult head välja, hoiaksid pahkluud otse ja puha. Ühel päeval ehk...

***

Üleeile käisin koolitumas imeilusasti restaureeritud mõisas siit mitte kaugel. Tegin pilte ja näitasin Mehele, millised peaksdid olema laed ja seinad. Mees küsis, kes selle ilu kõik sinna maalima peaks... seda ma tõepoolest ei oska arvata. 

Muidu oli asjalik koolitus. Eriti meeldisid mulle lektori juures tema intensiivselt rohelised villased sokid - sest seminarimajas käiakse sokkides või sussides. Mina võtsin endale kohalikud vannitoasussid ja sain neid ringi liikudes varvastega jalas hoida, sest kõik külaliste sussid olid igaks juhuks suurus 40 ja üle selle. 

***

Eileõhtuse poeskäigu puhul pidin tõdema, et seni soodsate hindadega poes pole hindu mitte alandatud, vaid ülendatud. Urr. 

Toidulaua mitmekesistamise mõttes passin juba mitmendat päeva meie aia põdrakanepi-piirkonda, et neid palmikujulisi võrseid saada... pole! Äkki täna saab, vihma on ka tulnud ja. Nagu küüslaugupealsetega, tundub nendegagi olevat mingi mõnepäevane "aken", mil on noppimine ja tarbimine võimalik, pärastpoole on juba liiga suured. 

***

Nüüd oleks vist asjakohane minna verandasse tomatitaimi kastma. Neil on seal täna jahe, aga see on ainus paik, kus nende jaoks ruumi ja valgust on. Vast saab neist midagi (ja vast saab õigeks ajaks kasvuhoone ka). 

8 comments:

  1. Need õunad :) Noh, Jip ja Janneke tulevad otsekohe meelde. "Punased õunad on maitsvamad." "Ei, rohelised on maitsvamad!"

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pole nii ammu Jipi ja Jannekest kellelegi lugenud, sihtgrupi puudumisel, et ei mäleta seda kohta. Aga eilne õunalugu on vist tõesti väikelapseklassika. Olen sellest poisikesest endiselt vaimustuses.

      Delete
    2. Kiire lühikokkuvõte :)
      Jipile ja Jannekesele anti ülesanne viia vanaisale korvitäis õunu. Tee peal läksid vaidlema selle üle, kas rohelised või punased õunad on maitsvamad. Ja et kaks rohelist ega ka kaks punast õuna ei ole sugugi sama maitsega, jõudsid nad vanaisa juurde nii, et igast õunast oli ampsuke proovitud.

      Delete
    3. Aitäh. :D On tõesti sarnane lugu. Õnneks ei taibanud eilne poisu, et rohelised õunad on ka olemas ja tegelikult olid seekord just rohelised need magusamast sordist (Golden).

      Delete
  2. Kahesed ong nunnud :)
    Ma jooksin läbi Uuskasutuskeskusest täna ja no tõesti, kas neil on kundedega jube hästi või on taaskasutuse mõiste muutumas, aga omal ajal mõistlik pood oli järsku kuidagi kallis. Passisin ühte maavillasest heegeldatud pitskatet (suurem kui pleed, väiksem kui suure voodi kate). Muidu ma ei suuda imeilusat käsitööd sinna jätta, aga no kuskil on piir. 160 Eurot on ikka liig, mis liig.

    ReplyDelete
  3. Reisimise asjus, et viimastel andmetel sobib nii Saksamaal kui Prantsusmaal ka enne reisi tehtud negatiivset testi (PCR 72h enne või antigeeni kiirtest 48h enne). Sakslaste jaoks on te läbipõdemistõendid ilmselt aegunud (sobivad kuni kolm kuud vanad), aga prantslaste jaoks kõlbavad ka kuni kuus kuud vanad. Reisitargalt.vm.ee on see koht, kus peaksid olema kõige värskemad andmed eri riikide nõuete kohta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No just. Viie inimese tarbetud antigeenitestid lähevad maksma kuni kolm ööbimist või kuni kuus söögikorda. Ja iga piiri jaoks veel eraldi... Mõttetu. Enne juuli lõppu ei liigu me kuhugi, pole aega, aga Lillebrori läbipõdemine aegub juba jaanipäevast, teistel kohe sinna otsa. Loodame, et kogu Euroopa tuleb mõistusele ja lõpetab k-paanika päris suveks ära, ma uurin neid reisitargalt ja reopen.eu ja huvipakkuvate riikide välisministeeriumide kodulehti ka hoolega. Aga kui ei lõpeta, siis see Horvaatia-mõte on täitsa mõeldav - kui ilmakord ja Vanaisaline olukord võimaldavad.

      Delete
    2. No Horvaatia on igati tore, eriti meeldib mulle piirkond ca Zadarist Makarskani ja muidugi saared (ise olen küll ainult ühel käinud, Hvaril, aga elamus oli vägev).

      Delete