Thursday, June 30, 2022

Autodest. Ja jalgratastest.

Kooliaasta sees stardib meie juurest* Linna poole igal äripäeval auto, sees neli-viis inimest. Üliharva, kui me kahe autoga läheme, Frau Corsa on kasutusel pigem erandjuhtudel. Arvesse võttes Monsieur Picasso suurust ja mahutavust (kuni seitse inimest või õige mitu lahtivõetud mööblitükki), on tegu päris ökonoomse ja muidu ka öko sõiduriistaga - noh, nii öko nagu üks 14-aastane diiselauto olla saab, ülevaatuste gaasiosa läbi ta alati hindele viis, sest filtrid ja asjad. 

Möödunud kooliaastal hargnesime regulaarselt Peetri kiriku juures. Jõugu Juht läks kas linnarattaga või jalgsi oma kooli, meie ülejäänud teisele poole kooli. Uuel aastal saab hargnemiskoht olema tõenäoliselt sama või äärmisel juhul Atlantise juures, sõltub bussidest, ainult et jalgsi on Legolasel natuke kauge oma kooli minna, ta hakkab sõitma bussi või linnarattaga. Isikliku jalgratta võimalikus hoiukohas Vanaisa juures järel käia on ebaotstarbekas, ukerda mööda väikesi tänavaid ja sealt maja eest ei saa ka keskpäeval liikuma, sest möödasõitvate autode voog on nii katkematu (ehkki algselt pole see tänav suuremaks liiklussooneks ette nähtud), rääkimata siis hommikusest tipptunnist. Pelaegi võib juhtuda, et Vanaisal tuleb ärevusehoog ja ta paneb kõik uksed seestpoolt riivi, aga uksekella peale ta ei ärka...

Auto sai pargitud koolimaja lähistele linnaosas, kus päevase parkimisega suuri probleeme ei ole. Kesklinnst läbi ei sõitnud. 

Poole päeva pealt läks Mees enamikul päevadel tavaliselt enda teise töökohta, mis asub nii kesklinnas, kui kesklinnas olla saab, põhimõtteliselt ülikooli peahoone vastas. Kuus kuni kaheksa kuud aastas ei soodusta ilmastik tõukeratta- ega jalgrattasõitu... Bussiga oleks hädapärast saanud küll, aga. 

Mehe töö iseloom teises kohas eeldab, et ta saab kiiresti liikuda sama asutuse erinevate allüksuste vahel ja käia arvutipoes. Ma ei kujuta hästi ette, kas linnaratta korvi mahuks ära printer, aga jällegi, ilm... Tähendab, kui hommikul tuleb hädakõne, et lasteaeda on esimesel võimalusel vaja uut printerit, siis läheb läbi kolmanda klassi projektori lamp ja kinosaalis on õhtuse ürituse jaoks vaja midagi... võib juhtuda, et Mees käib arvutipoodidest sisse ja välja nagu süstik kangas ja et tööaja sisse ära mahtuda, on seda mõistlik teha autoga, sest päris kõik arvuti- ja tehnikapoed kesklinnast jalutatavas kauguses ei asu. 

Pärast tööd, kooli ja trenni toimub korjeretk. Mees tuleb minule järgi koolimajja või poodi, kus mul on käe otsas keskeltläbi kaheksa kilogrammi asju (me ostame toitu ja muud tarvilikku kuuele inimesele ja neljale kassile). Jõugu Juht kulgeb ise mingisse kohtumispunkti. Lillebror ja Legolas on talveajal paraku teises Linna otsas trennis - sinnaminekuga katsume ühildada ehituspoodide külastamise, kui seda vaja peaks olema, meil päis sageli on - sest Tartus on peaaegu kõik ehituspoed ühes puntras koos. Vanaisa kodu jääb enam-vähem kodutee peale. 

Üldiselt katsume me oma autoga liikumist siiski optimeerida, niivõrd-kuivõrd see tehtav on. 

Ja siis tuleb keegi kirglik jalgrattur, kes ütleb, et autokasutajad on liikumispuudega ja sõidavad üldse kõik ainult džiipidega, üks inimene autos... Siis võiks see ütleja, palun, minna personaalselt džiibiomanikega rääkima, mitte üldistada. 

Ja siis tõstab Linn linnarataste pluss busside kasutamise hinna hopsti mitmekordseks, niimoodi, et - ma pole küll täpselt välja arvutanud - laste pidev autoga siia-sinna liigutamine hakkab järsku täiesti mõistlikuna tunduma**. Ehkki Linnas on väga palju mitte-Linnast ja mitte-lähivaldadest pärit õpilasi, kes on siiani olnud linnarataste tänulikud kasutajad... ja samal ajal tahetakse, et inimesed autodest loobuksid. 

Ja siis ütleb mu hea tuttav ajalehes, kui väga ta loodab, et autokütuste hinnad veelgi tõusevad, sest kõik peaksid ikkagi sõitma jalgrattaga...

Ma arvan, et ma ei ole ainus inimene, kes jalgrattaga püsti ei püsi. Jalgsi kõndida meeldib mulle päris hästi, aga see ei ole kohe üldse mõistlik, sest sügis ja talv ja vihm ja külm ja kolmiknärv. 

Võib-olla oleks vaja natuke järele mõelda, kuidas jalgrattarohked linnad oma inimeste liikumisi on korraldanud... juba aastakümneid, erinevalt eestlastest, kes tahavad, et kõik pikad protsessid juhtuksid otsekohe. Ja ehk alustaks sellest, et kõik ühte tüüpi poed ei oleks samas linnaosas koos... ja et kogu meditsiin ei oleks ühes mammutasutuses... ja et inimestel oleks võimalus valida oma laste lasteaiakohti kodu või töökoha lähedale... ja et lõpuks ometi saaks tehtud korralik ringtee ümbes Linna, Meid puudutab regulaarselt küll ainult see ehituspoe-asi, aga keegi vist tollesama jalgratturi inetu arvamusloo all kommenteeris, et kui kodu on Ülejõel, lapse lasteaiakoht on Veerikul, aga ise töötad Tõrvandis (või midagi taolist), siis on jalgrattaga liikumine keeruline. Ja ikkagi, ilm. Jalgrattalinnana eeskujuks toodud Amsterdamis ei ole talvel põlvesügavust lund. Kui mina olin laps, viidi ka meie tänavast lumevallid minema, praegu viiakse vist... paarilt peatänavalt?

Sealjuures armastan ma väga jalgrattureid, kes kannavad erksavärvilist riietust ja näitavad, kuhupoole nad liiguvad. Õnneks on vähemaks jäänud üleni hallis riides vanamehi, kes sõidavad Emajõe ääres halli jalgrattaga, kaasas hall õng ja hall koer... aprillis halli ilmaga. Umbes sama väheks, kui me uhkete jalgrattateedega Nurme tänaval, kuhu me aeg-ajalt ikkagi satume, jalgrattureid üldse näinud oleme (4).

Ühesõnaga, urr. Ja mul on hea meel, et kiirabi- ja tuletõrjeautodel on siiski mingi võimalus Riia mäest ühes või teises suunas liikuda, tähendab, et ajuvabaduse mäe idee läbi ei läinud. 

__________

*head inimesed, ärgem praegu rääkigem ei meie elukohavalikust ega ühistranspordi kasutamisest, meie juurest ei jõua bussiga töö- ja koolipäeva alguseks Linna... ja me ei kurda selle üle. Kui mingeid tava-aegade väliseid üksiksõite on vaja teha, käime küll bussiga, jah, eriti lapsed. Käisime ka siis, kui bussipilet veel kaks eurot maksis - aga siis oli juba alates kahest sõitjast rahaliselt mõistlikum autoga minna. 

**ma juuliks ega augustiks neile seda röövellikku kuukaarti ei osta, enne septembrit vaatame ja arvutame, mis mõistlik on. Helistasin ka Linna infosse ja palusin selle õpilaste-asja edasi öelda, et äkki ikkagi saaks hinnasüsteemi lisaks sissekirjutusele ka ARNOga ära sisuda või midagi...

No comments:

Post a Comment