Sunday, June 5, 2022

Nelipühal

Oeh. Aeg läheb viimasel ajal kuidagi kiiremini kui varem... nojah, kui "varem" on kaks koroonakevadet, siis nonde ajal ei juhtunudki nagu suurt midagi, nüüd ikka juhtub. 

Esmaspäeval tegi Legolas eesti keele eksamit. Tulemus ületas ootusi, kuigi kokku-lahkukirjutamist ta endiselt ei oska. Samuti esmaspäeval võtsime talle igaks juhuks vastu kutse kooli, mis tegelikult see päris õige ei tundunud... Seepeale tuli teisipäeval kutse kooli, mis tundus kohe palju õigem. Kolmapäeval tüütasime koolide sekretäre (võikesneedolid) ja saime  Legolase ümber registreeritud. Huhh. 

Jõugu Juht... oli siin niisama kena noor inimene. Kirjutas psühholoogia-sorti aines minu meelest täiesti aktsepteeritava essee.

Koos käisid JJ ja Legolas Agape lauamänguõhtul, oli olnud tore. 

Lillebror käis klassiga mingis Kalevipoja-asjas siit mitte kaugel. Oli ka tore. Veel sorteerisime Lillebroriga tema riideid ja käisime seepeale põhjalikult suveriideid hankimas. Noormees kasvab momendil eakohases, kuid meie jaoks muidugi harjumatus tempos. Veel unustas Lillebror oma suvejope klassivenna kotti, nii et me saime täna enne kirikut sellel järel käia. Oeh. Ja veel oeh, et Lillebror on oma kehalise kasvatuse erigrupi asju teinud täpselt nii, nagu on teinud, ja meil tuleb vist esimest korda perekonnas suvetöö. Milles see päris täpselt seisneb, me veel ei tea, aga küll me teada saame. Igatahes ei saa südamelaps käia kümme päeva kooli juures tiigiringe jooksmas ja palli viskamas, sest pulss. 

Mina... valutasin neli päeva pead. Neljandal päeval valutas ka kurk ja kogu olemine oli ekstra sant. Üks  negatiivne k-test ja kaks väga suurt tassitäit pärnaõieteed hiljem läks nagu paremaks. Muide, kodune pärnaõis on palju meeldivama maitsega kui poe oma. Mul oli see poeõis, jahvatatud, võeh. 

Mees valutas ka pead, aga laupäevaks lubasid pea ja selg ikkagi asuda kasvuhoonet planeerima. Mulle küll tundus siin vahepeal, et ta mõõdab mitte üheksa, vaid üheksakümmend korda, aga lõpuks sai asi nii kaugele, et täna õhtuks peaks olema poole kasvuhoone jagu aknaid püsti. Vana saunavundament nimelt avaldab ka täiesti uuele kivipuurile tugevalt vastupanu, aga puurima peab, muidu sõidab kogu kupatus soodsa taganttuule puhul sirelihekki või teistpidi kraavi (kus metsis käis) või kõige hullem, naabrimehe päikeseparki. JJ lõikas asjatundlikult kasvuhooneankruid lühemaks - järgmisel päeval lugesin lehest, et 15-aastased ei tohi töötada ohtlike masinatega nagu muruniitja... noh, metalli-ketaslõikuriga käis 17-aastane küll väga kompetentselt ja rahulikult ümber. Kaitseprillid ja kõrvaklapid ja kindad ja puha. 

Kuni mehed ehitasid, kärutasin mina kasvuhooneauku kena kompostimulda. Kümmekond kärutäit on veel viia... homme. 

Sirelid õitsevad ja rabarber kasvab. Maasikad õitsevad ka väga lootustandval moel. Võimalik, et on siiski suve moodi asi. 

4 comments:

  1. Ma su viidatud artiklit ei ole lugenud, aga ehk käis see keeld siiski palgalise töö kohta? Meie esiklaps näiteks töötas mootorsaega (koos isaga) juba kaks aastat tagasi, tubli kümme aastat oli selleks hetkeks turjal. Ja muru niidavad ka mõlemad suuremad lapsed...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ilmselt oli mõeldud palgalist tööd, aga olgu palk või mitte, alaealised on tegelikult päris arukad, kui tegu on potentsiaalselt ohtlike tööriistadega.

      Delete
    2. Ma saagisin ka ca kümneselt isa mahitusel kreissaega(!) talvepuud ära. Kui ma praegu oma tüdrukut sellele masinale lähenemas näeksin, siis ilmselt esmalt minestaksin ja seejärel, ma ei teagi ... igatahes tundub ta ka 11selt sellise asja jaoks liiga tuulepea. Väljaulatuvaid jäsemeid on tollega ka natuke liiga lihtne maha saagida :). Tegelikult ta tunneb tööriistu küll ja niidab traktoriga muru ka, aga kreissae manu ikkagi ei usaldaks.

      Delete
    3. Ma ka minestasin, kui vanim poeg 11- või 12-aastasena esimest korda mootorsaagi kasutas. Mis siis, et isa valvsa pilgu all.

      Delete