See nädal, kui kerahein õitsema hakkas

 No tegelikult õitsevad meil praegu ka jasmiinid ja kibutvitsad ja Linna servas on mitu põldu imekenasti rukkilillesinised... aga need kõik ei mõjuta, kerahein mõjutab mind kahjuks väga intensiivselt. ATSIH! Päeva kõige parem hetk ongi see, kui allergiaravim mõjuma hakkab. Küllap saab tolmamine varsti mööda, ilm on lisaks õietolmusele ka märkimisväärselt palav. 

Enne, kui palavaks läks, ladusime Vanaisa juures puid. Tema ise tundis ennast sel päeval kehvasti, püsis voodis, ilmselt ei registreerunud toimuvat eriti. Tänaseks oli sooja ilma puhul õues käinud ja teinud oma tavapärase järelduse: küttepuud on ära varastatud! Mees pidi siis natuke seletama ja meelde tuletama, et oli siin ju üks halva enesetunde päev, vaat siis...

Veel ühel päeval sain kokku sakslasega, kes soovis esitada mulle küsimusi Lennujaama kõrval üleskasvamise kohta. Ta tundus muidu kena inimene, ainult sõja suhtes oli segaduses, et Ukraina on ju ka teadaolevalt paha maa ja Venemaa on üldiselt ju meie kõigi sõber... Ma ei viitsinud hakata veenma, rääkisime parem millestki muust. Üldiselt on ökomöku-sakslased sageli päris põhjalikult ajupestud, sellest on kahju. Kõigest hoolimata käisime temaga ka kohvi joomas, "Anna Edasi" on endiselt Linna parim kohvik. Tänu minu viitsimatusele lahkusime sõpradena. 

Siis tuli jaanilaupäev ja Tünnilaat ja jaanituli. Kole pikk päev sai, aga oli kena. 

Päris jaanipäeval oli meil Laenulaps. Mees viis kõik poisid ujuma, vesi olevat olnud jahe. Mina sorteerisin laadalkäinud vaipu ja mõõtsin portsu uusi. 

No ja laupäevasel päeval... kudusin pööningul õige mitu tundi. Selgus, et kui higi ojadena nägu mööda alla voolab, ei jätku kehal vett hingamisteede turseshoidmiseks, igatahes oli minu õietolmuallergia kogu kuduaja vait ja vagane. Puhas õndsus. 

Pühapäeval, jah, pühapäeval lauldi kirikus jumalateenistuse lõpuks väga ilusat laulu, Legolas läks endiste  klassikaaslastega kokku saama (mulle tundub, et nad ongi väga head sõbrad ja omavahel lähedasemad kui põhikoolilõpetajad keskmiselt) ja Jõugu Juht Laenulapse poole. 

Sel nädalal korjasime aiast selle aasta esimesed maasikad. 

Sõime õues.

Mees ja poisid on kasvuhoonet õhtustel aegadel edasi ehitanud - temperatuur lubab õues tegutseda umbes alates kella kaheksast, aga samal ajal aktiveeruvad ka sääsed. Tuleb leida mingi kompromiss-pooltund. 

Kurgedega on meil sel aastal kehvasti - kevadel olid mõlemad, aga praegu ainult üks ja temagi ilmutab ennast harva. See on esimene aasta, kui meil kurepoegi pole. No vast tulevaasta jälle...

Kassidega on seevastu hästi, väga isane hall triibik käib süüa küsimas ja meie neli daami lubavad tal armulikult õues viibida. Eile õhtul oli eestrepi juures seltskond: Millie, Freya, hall triibik ja üks teadmata vanuses, tuvastamata soost väga suur kärnkonn. Konna nägemine on muidugi õnn ja rõõm, vanarahvas minu vanaema Mahti isikus teadis, et kolme päeva jooksul pärast konnakohtumist tuleb vihma. Minu sisemine surikaat armastab küll väga päikest, aga eriti praegu oleksin tänulik ka vihmasaju eest.