Külmailmanädal

Vaatasin järele, päris igal aastal ei ole vajadust juuli keskpaigas pliidi alla tuld teha (kui just kirsikompotilaari pole vaja kuumutada) ega kasvuhoonet küünaldega kütta. Sel nädalal tegin mõlemat ja teen täna veel. 

Kaksteist kraadi päevase vihma ajal ja alla kümne kraadi öösel oleks õnn ja rõõm märtsis või aprillis, oktoobris poleks ka paha, aga juulis, vabandage, paluks ma nüüd mõneks ajaks jälle väheke soojemat ilma ka. Lõunamaa palavust pole tarvis, aga päevane temperatuur võiks olla ikka vähemalt kakskümmend kraadi... 

Vihma ja külma peale antakse vähemalt kukeseeni, tuleb ainult noa ja korviga metsa minna ja õiget samblatutti kergitada. Maasikaid meil enam ei anta, vaarikaid saab vaarikate iseärasuste tõttu sel aastal peotäis päevas... Mis siis ikka. Metsvaarikaid võiks ka varsti saada. Metsmaasikaid on endiselt hästi palju, minge metsa. 

Nädala alguses oli ükspäev selline vihm, et kohe oli... Meie Maja juurdeehitisse, kus asuvad elektrikilp (kapis), redeltrepp pööningule ja kuivkemps, sadas vulinal sisse (selle osa katust ei ole keegi vahetanud). Järgmisel päeval rookis Mees Legolase asjatundliku abiga juurdeehitise katuselt maha mitu kärutäit sammalt ja muud sodi. Rohkem pole niisugusel hulgal sisse sadanud, ju see sammal kuidagi veesuunajana tegutses. 

Nädala sees käis Lillebror oma Sõbra Õe sünnipäeval. Ma ei saanudki aru, kas ta oli seal ainuke kutsutud poiss või mitte, igatahes Sõbra Õe suhtes plaanipidamine ei ole tal viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Ma ikka püüan meelde tuletada, et asjassepuutuv tütarlaps peaks ka oma arvamuse saama öelda ja et üldse võiks selle asja äraotsustamisega veel mõned aastad oodata. 

Päev hiljem osalesime koguduse laagris - miinus Jõugu Juht, kes otsustas nautida harvaesinevat võimalust olla üksinda kodus. Lapsed jäid laagrisse kogu laagriajaks, meie Mehega olime ühe öö. Inimesed on endiselt toredada ja koht üldse mitte paha. Nõusid pesta oli ka tore. Kehvasti oli, et kokk sai saabuda alles pärast esimese päeva õhtusööki, nii et kui meie kohale jõudsime, vaatas meile vastu Lillebrori Endise Pühapäevakooli Õpetaja Proua, kes oli lubanud esimese õhtu söögi teha, ja oli üsna nõutu olemisega. Polnud ühtegi abilist ega teadmist, mida ja millest süüa teha. Lõpuks tuli söök ja tuli info ja mina läksin muidugi kööki appi. Sain olla magustoidukokk, tähendab, avasin ja pigistasin tühjaks 32 kohupiimatoru ja segasin nende hulka neli liitrit vale-vahukoort (pärast ütles kokk, et see petipiimast, palmiõlist ja sojast kokkukeeratud mögin olevatki kõige õigem köögikoor... aga ega keegi meil selle peale surnult maha ei kukkunud). Ja jagasin välja 130 portsu magustoitu. 

Öösel pidasin teadmata põhjustel öövahi ametit, nii et hommikusöögijärgne nõudepesemine läks kuidagi uimaselt, aga pestud nad said. Inimesed ütlesid oma pudrukaussi ära tuues viisakalt aitäh ja mina vastasin kõigile allakolmekümnestele: "Hea laps!" Väga lõbus oli. 

Olid mõned jutuajamised toredate inimestega ja mõnusad lapse- ja koeravaatlused (oli seal üks väike sile pruun koer, keegi ei tea, kelle oma...). No ja siis me jätsime Lillebrori ja Legolase sinna ja tulime ära, sest meie toa pidi järgnevateks öödeks saama üks armas noorpaar. 

Järgmine öö möödus mõnusalt oma voodis, nii et päeva esimeseks pooleks jagus kohe palju energiat. Tomatitaimed said korraldatud, vaarikaplats sai kasitud kõrvuniulatuvast rohust (vaarikad on jahmunud, aga neile paistab sobivat), pesu sai päästetud vihma käest. Mees ja Jõugu Juht lappisin selle aja sees kasvuhoone külmailmakorda, tähendab, Mees sulges ühe müürimulgu ja ukse said nad ka hädapärast ette. Seepeale läksid klaasid seestpoolt uduseks. Vundamendimüür hoiab ilmselt ikka nii palju sooja, et katus polegi oluline. Küünlad panin ööseks siiski põlema, palja mulla peale ja betooni peale - et hoiaks paremini sooja. Täna pärast kirikut olid tomatitaimed täitsa rõõmsameelsed. 

Meie laagrisoleku ajal saatis pottsepp sõnumi, et soovib alustada korstnaparandustöödega kuu aega kokkulepitust varem ehk tuleva nädala alguses. See tähendab, et blogilugeja Aya lahket kirsipangepakkumist ei saa vastu võtta, ma kirsimoosiga toime ei tule, aga kompotikuumutamiseks on kindlasti vaja puupliiti, mis nüüd mõneks ajaks kasutusest kõrvale jääb. Sellegipoolest aitäh. 

Lisaks korstna otsas toimuvale sisaldab uus nädal veel üht laagrit (Legolas), võistlusi (jälle Legolas), loodetavasti mõnd metsaretke (mina) ja aiatöid (mina ja Lillebror). Mida Mees täpselt teeb, seda otsustab ta ise, Jõugu Juht on peamiselt tööl. Las ta siis olla, suur inimene ju. Minge teie ka metsa.