Valuvalge juulilõõsk... oih, kuigi see väljend (raamatust "Miljard aasta enne maailma lõppu") sobib ka selle nädala ilma kohta hästi, on meil kõigest hoolimata august. Augusti lõpp lausa. Nioi lõpp, et homme tuleb kaks suuremat poega kooli viia, Legolas alustab küll kõigepealt värskete gümnasistide tutvumislaagriga, aga Jõugu Juhil läheb kohe lahti... millega iganes, tunniplaan on avaldatud ainult õpilastele.
Augusti lõpule kohaselt käisime natuke tööl. Saime olla produktiivsed.
Lillebror käis südamearsti juures, lubati kuus kuud senise raviga jätkata, oodatakse kunagi veebruaris tagasi.
Veel pidas Lillebror Suurt Suvelõpupidu. Sellel oli osalenud, nagu avaldati alles pärast minupoolset peo üleskirjutamist, ka üks noor rästik, musta Mimi toodud. Rästik võib siuelda rahulikult metsas või kuskile eemal heinamaal, kus on tema koht, Maja ees pargis õige mitme võõra ja oma lapse seltsis ei lähe see asi mitte... Mees lõpetas rästiku elu kiiresti, ainult kumbki pool ei olevat jupp aega aru saanud, et nad nüüd surnud on, pea hammustanud labidat ja tagumine ots väänelnud niisama... Võeh.
Kolmapäev juhtus olema kodune päev, selle me veetsin peadpidi maasikapeenras - ühes neist. Nüüd käin igal õhtul kohusetundlikult noori taimi kastmas, pole veel päris krõbedaks kõrbenud, aga eks näeb, mis neist saab. Maasikapeenratöö tasuks sain kaks päeva kestnud hirmsa lihasevalu - sest sundasend, eks ole - ja kaks võimast vesivilli sõrmedel, sest juurikate sikutamine. Ka need vaevused on nüüdseks möödas.
Neljapäeval selgus, kes saab Lillebrori uueks klassijuhatajaks. Lillebror rõõmustas seepeale nii, et Mees märkis, kui hea on ikka elada kõrgete lagedega Majas... On väga tore õpetaja küll, Legolas just lõpetas tema käe all. Mulle ka meeldib selle õpetaja klassi lapsevanem olla.
Reedel käisime notari juures. Koos Vanaisaga, kes arvas, et ta saab Tasku parkimismajast notaribüroosse matkatud küll, ratastooli pole vast vaja. Matkas, kuigi vahepeal oli puhkepause tarvis. Notarist sai ka mingis ulatuses aru, ehkki notar ei teinud nii kõva häält, kui me lootsime. Ürituse tulemusena olen mina nüüd majaomanik, ühtlasi maaomanik, aga sularahaga on küll päris kitsas - sest riigilõiv ja notaritasu ja ma ei süvenenudki, mis kõik veel. Küll see sularaha-asi jälle paraneb, on hullemaid olukordi olnud.
Külas käis Laenulaps. Lillebror käis Toreda Klassivenna juures.
Täna tegime sõber Juustumeistri prouaga sellise inetu teo, et istusime kogu väga sisuka jumalateenistuse aja kiriku eeskojas ja jutustasime. Vahel on sedagi tarvis. Ma rõõmustan juba ette selle hetke üle, mil mul on aega ja süvenemist teenistust järele kuulata, uuel nädalal see kindlasti juhtub.
Pärast kirikut toimus Vanaisa juures töö sektsioonides: Mees sulatas külmkappi (muide, meil on ikkagi sügavkülm viletsaks jäänud, tal on mingi häda tihendiga, arvatavasti tuleb osta uus külmik, aga ma loodan, et mitte lähinädalatel), suured poisid pühkisid tänavalt lehti, meie Lillebroriga korjasime aiasaadusi. Sealne mirabell on väiksema marjaga kui meil kodus, aga oikuiõudsete ogadega. Võtsime eesmärgiks silmi peast mitte välja torgata. Õnnestus, aga mu käsivarred viitavad küll vähemalt metskassi pidamisele. Õunu on seal ilmselgelt liiga palju. Kreegid on viletsakesed, aga ühes kaua märkamata jäänud aianurgas on vana ploom kasvatanud endale vähemalt kümmekond järglast, kõik luuakujuliselt kõrgustesse pürgimas ja üksmeelselt väga häid ploome kandmas. Ma ei jõua omagi aiaga tegeleda... Ja Vanaisa aeda ei või kedagi korjele juhatada, tal on endiselt paranoia.
Paaril korral olen valmistanud kiireid soolakurke ühe meiekooli vanaema retsepti järgi. Ainult, et tema soovitas lehes kurke kilekotti panna, mul sellist kotti käepärast polnud, kasutasin vana supitirinat. Fäänsim ka ja lõpuks leiab ka tirina kaas kasutust... (ma muidu teen seal tirina sees salatit ja pärmitainast, tegelikult on ta üsna tagasihoidliku välimusega) Lillebror alguses põrkis, et ega see vanaema niiehknii kurke soolata ei oska, vaadaku, milline lapselaps tal on (paraku on see lapselaps Lillebroriga iseloomult väga sarnane ja iseenda halvad jooned häirivad teiste juures teatavasti kõige rohkem...), aga Legolase naudinguoiatus iga kurgitüki suhupanemisel vist veenis... Olid head kurgid küll, väga head lausa.
Nüüd ootavad mind mirabellid (vaja vormistada kompotiks), õunad (vaja vormistada moosiks) ja üks pontsakas kana, mis tuleb ahju ajada. Lastele sai lubatud veel viimast palava-ilma-ujumist ja keegi, ma tõesti ei tea, kes, peaks Mehe tulevanädalased särgid ära triikima... Ilusat pühapäevaõhtut teile ka!
No comments:
Post a Comment