Neljapäeval, enne kohvijoomist

Leht kirjutas, et viimati oli augustis nii hilja nii palav 1992. aastal. Nojah, mina olin siis terve augusti Saksamaal noortelaagris, seal oli igasugust ilma, Eestiga kuu aega kontakti polnud. Aga ebaharilik on see küll. Kardetavasti ei saa tõmmata paralleeli eelmise aastaga, et juba augusti alguses läks üsna külmaks ja talv tuli vara ja oli juba detsembris hirmus külm... et äkki kui nüüd on pikalt soe, siis talv tuleb hilja, on lühike ja leebe?

***

Meie elektrifirma tahab püsihinda tõsta neljakordseks või pikaajalist klient-olemiseks kohustavat lepingut. Siis tõstab kolme- või kahekordseks. Fui. Õnneks on elektrilepingud Mehe vastutusala ja tema tegeleb sellega...

***

Mind on punamonumendid ammu häirinud, aga Narva tanki olemasolust sain teada siis, kui leht kirjutas. Sündsusetu oli see asi, loomulikult, ma toetaksin sedasorti kraami vanarauaks sulatamist. Ehk see ükskord ka juhtub... Aga kõige viisakamaid sõja-mälestusmärke olen näinud Prantsusmaal. On sellised sambad, nimed peal. Vist ka aastaarvud, aga ei mingeid poliitilisi sümboleid. Nojah, kõige ilusam oleks sellisele sambale kirjutada kõigi hukkunute nimed, ükskõik, kummal poolel nad siis sõdima pidi, vanemate, kallimate ja laste traagika on see ju poolest sõltumatult... aga selleks pole maailm vist valmis. 

Mul on muidugi hirmus lihtne arvata, üks vanaisa oli viimase sõja siinkandi-alguseks juba Siberis orjatööl (ja suri selle kätte varsti), teine murdis vahetult pärast sõjaväkke - vist saksa - käsutamist purjus peaga selja ja sai valge pileti... Nii et isiklik seos puudub.

***

Meie seekordsed võõrustajad Saksamaal olid ukrainlaste suhtes üsna karvaselt meelestatud, eriti meespool - no aga eks ta ütles muidki asju, mis seletasid, miks ta majahoidjaks hästi sobib, aga õpetajaks näiteks kindlasti mitte. Rääkisid, et saabuvad ohmevaesed ukrainlased, küsivad kalleid asju ja sõidavad edasi Hispaaniasse või Ameerikasse, sest Saksamaa ei olevat neile piisavalt mõnus... Nojah. 

Ukraina sõprade grupis nõudis keegi tasuta nutitelerit, et laps saaks venekeelsest youtube'ist multikaid vaadata. Ma ei tea, mis see on, aga seal ütlesid teadjamad, et niisugune asi on ka eestlastele luksus, saage oma elu paika, siis ostke ise, kui nii hirmsasti vaja on... Muidugi tahaksid inimesed jätkata harjunud eluviisiga, aga kui olla puupaljas sõjapõgenik võõral maal, siis võiks olla prioriteet pigem... salatikauss? No ja põgenike hulgas paistab olevat hirmus palju ripsme- ja küüntespetsialiste. Jõugu Juhil jällegi on nõudepesukolleeg Ukrainast, pidavat kahe kohaga töötama ja täitsa asjalik olema. Eks ole nendegi hulgas säändseid ja määndseid. Toetame, kes toetust vajavad ja tahavad, mis muud üle jääb. 

***

Mees sai kohvi kallatud, ma nüüd lähen ära... Aga palju õnne teile neljapäevaks, nagu Puhh ütles!