Palav on olnud

See on ilmne enesekordamine, aga nii palavat augusti teist poolt mina ei mäleta. Kuumus on jõudnud ka läbi Maja väga paksude palkseinte, nii et nii mõnelgi ööl olen avastanud, et ma täitsa igatsen talvist magamistoatemperatuuri, +15'C või natuke vähem...

Palavuse puhul otsustasime kasutada viimast ametlikku puhkusenädalat mere ääres käimiseks. Valisime Jõugu Juhi vabade päevade järgi, et esmaspäev-teisipäev sobiksid hästi. Kuurortlinnas oli ka palav. Istusin suurema osa ajast mitte mere ääres, vaid taguotsapidi lausa enam-vähem vees ja mängisin liivaga. Millegipärast tuleb mul liivalossi asemel alati välja amfiteater või kraater. Esimesel päeval tekitasime Mehe ja Lillebroriga Raeküla rannas ühele õige napilt veest väljaulatuvale liivaribale 19 sedasorti ehitist. Järgmisel päeval, kui me olime katsetamise mõttes Valgeranna tahaotsa vaadanud ja otsustanud, et Raekülas oli parem, oli sellesama liivariba peal veel 14 amfiteater-kraatrit alles. On kuidagi mõnus minna randa ja leida, et eelmise päeva tegevuse jäljed on alles... muidugi sobib see ainult tõeliselt kaduva kunsti nagu liivalosside, roigastest ehitiste (ilma igasuguse siduva asjata, loomulikult) või teokarbikollaažide puhul, hirmus oleks avastada, et eelmisel päeval ärakadunud kommipaber on ikka veel maas, mitte kusagil kotipõhjas. 

Veel kohtusime rannas hakkide seltskonnaga, kes uurivalt ümber meie asjade käisid ja igast suunast takseerisid, kas ehk on kusagil ka mingit hakisööki. Ei olnud. 

Teisipäeval loendasime Metsa-Mere nurgast kuni Maksimarketini - läbi linna sõites - 69 üksildast tõukeratast. Tagasi tulles, Valgerannast Raekülani, aga teistkaudu, saime vist 47. Kasutuses olevaid tõukerattaid me ei loendanud, oleks vist paljuks läinud. Mõnikord tekitasid rataste asukohad küsimusi, kõige ebaloogilisem oli keset silda mahajäetud eksemplar. Et nagu, sõitis silla keskele ära, parkis ilusti kõnnitee kõrvale väikesesse orva ja... läks ujuma või?

Kodus annab kasvuhoone umbes iga paari päeva tagant paar tomatit. Kui ta selles tempos jätkab, siis peaks me värskeid tomateid saama vähemalt jõuludeni... aga ma loodan, et küpsemine hakkab varsti kiirenema. 

Mees niitis ära heina "Valge Klaari" alt. Küllap niidab varsti mujalt ka. Me nüüd lähematel kuudel õunu ei osta. 

Taasiseseisvumispäeval me eriliselt pidu ei pidanud, kuna meist mitte kuigi kaugel peeti küüslugufestivali, võtsin ka mina küüslaugud üles. Tundub, et tuleb tervislik talv. Küüslaukude kõrval märkasin, et sibulatega on vist ka aeg... tegelen sellega täna. 

Mingil õhtul viisin kasvuhoone viimasesse asustamata nurka mulda ja pistsin sinna kaks viinamarjataime. Loodetavasti neile seal meeldib. Mullavedamine toimus läbi vähemalt minu näo kõrguste pujude... lämakalt, sest pujutolmuallergia avaldub hüljes Sophie* väärilises aevastamises. Õnneks mõjuvad pujud mulle ainult siis, kui ma neisse peadpidi sisse lähen. Vast olen järgmisel korral targem. 

Ühel õhtul käisime perekondlikult ujumas. Meie ees parkisid, minut varem vette läksid ja paarikümne meetri kaugusel ujusid kaks tätoveeritud meest (ja üks sale naine). Pärast lugesin lehest, et kaks umbes selles eas ja sarnase välimusega meest olid avavanglast jalga lasknud... Küllap need olid mingid muud.

Jõugu Juht sai teada koolialguse ja õpikute järel käimise aja. Legolasele pole veel mingeid teateid tulnud. Mind on haaranud koolipaanika kanamammavorm. Nagu üks tuttav märkis, koolis käivad lapsed tõesti ise, aga kuna Legolas läheb meile senitundmatusse kooli, oleks tore võimalikult ruttu teada saada, mis täpselt juhtuma hakkab. Kooli kodulehel on küll kirjas, et värsketele gümnasistidele toimub üritus, aga kuni see pole gümnasisti enda meili peale tulnud, pole seda olemas... ja nii edasi. Mine seda isahane tea. 

Kuna Lillebroril jäi pidamata sünnipäev (sest sel ajal olid meil matused), peab ta nüüd, uuel nädalal... mingisugust asja. Grilliõhtut telkides ööbimisega. Tulla on lubanud mõnus seltskond, paras tondijuttudeks ja muudeks tegevusteks, mida 12-14-aastased poisid augustis enne koolialgust teevad. 

Homseks lubati vihma. Muidu on ka kõik hästi. 

___________
*Doktor Dolittle päästis tsirkusest hüljest, põgnemise ajaks riietas ta Sophie naiseks, aga loor kõditas hirmsasti ja Sophie ei suutnud lõpuks enam aevastust tagasi hoida. Kõlas vägev röögatus, teised reisijad postitõllas olid mõnevõrra jahmunud.