Thursday, September 29, 2022

Niisama

Sest õues on jahe ja niiske ja võib-olla metsis, aga pooled tänase päeva tööd on tarvis teha õues. Lükkan alustamist edasi, siis läheb vast vähemalt natuke soojemaks. 

***

Metsist polnud eile näha. Mulle sobiks, kui see nii jääkski. Temal on parem metsas ja meil parem, kui teda siin pole. 

***

Ükspäev postitasin FBs ühte kristlike naiste rahvusvahelisse gruppi palvesoovi finantside pärast - sest tundus, et raha on palgapäevani liiga vähe. Kaks päeva hiljem saabus tasu ühe tõlketöö eest, olime arvestanud, et enne oktoobri esimesi tööpäevi seda ei tule. Ja võitsin sallimüügikonkursi, tähendab, keegi tahtis osta haapsalu salli siinsamas lähedal, pakkumisi tuli muidugi hulgi ja muist odavamad kui minu omad... kevadeöökirjaline sall läheb kingituseks väärikale ja kindlasti väga heale inimesele. Ostja oli ka väga armas. Nii et eestpalvest on kasu. 

***

Keegi õpilane imestas hiljuti, et minuvanusel inimesel on Instagram. Nojah, need sotsiaalmeediad on mul erinevate asjade jaoks. FB-s on peamiselt suhtlus, enda sõprade eluga mingil määral kursishoidmine ja kassipildid. Instagramis on muud ilupildid, hingele. Twitteris on sõjauudised, ühe tuttava (aga kaugel) pere sotsiaalmeediasuhtlus ja tasakaalu jaoks nii Inglise kuningapere uudised kui lühisabakängurute pildid. TikToki, tänan väga, ei soovi, videote vaatamine on minu jaoks põhjendatud ainult siis, kui video on tehtud nunnudest loomadest või väikelastest, aga neid pakuvad muud kanalid ilma küsimatagi. Ise otsustan, kas vaatan. 

***

Umbes kevadest saadik jälgin Instagramis üht noort kuue lapse ema. Kuus kena last, kes on pealegi veel ilusasti riides, beebi sealhulgas - aga tegelikult meeldib mulle tema piltide juures kõige rohkem harmoonilisus ja rahu. Täna sain aru, tema toapildid on esemelagedad. Võimalik, et ta on eluaeg võrdlemisi vähe asju hankinud, aga võib-olla on tal palju head asjaladustamisruumi ja head koristamiskombed, ei oska öelda. Igatahes on see harmoonia väärt püüdlemist ja järeletegemist. Heal juhul alustan täna Lillebrorile ja tema Sõbrale lootusetult väikeste rõivaesemete sorteerimise ja äraorganiseerimisega - need on küll praegu täitsa viisakas paigas, aga kui nad saavad majast välja, vabaneb koht millegi jalusvedeleva jaoks, näiteks sügavkülmakarpide kast on madendavalt jalus ja kuhugi seda panna ei ole, aga sinna riidekottide asemele sobiks ideaalselt. Korralikult koristatud harjakappi naudin kevadest saadik väga, näiteks. 

***

Veel mõjuvad mingid Inglismaa-pildid mu sotsiaalmeedias nii, et aeg-ajalt tunnen tugevat tungi kolida vanale heale Inglismaale. Mõistusega saan suurepäraselt aru, et kõigepealt peavad lapsed siin hariduse kätte saama ja Vanaisa eest hoolitsemist ei saa ka kellegi teise kaela jätta... pealegi ei ootaks meid seal keegi avasüli, oleks siis, et keegi meist oleks paberitega torumees või rekajuht... aga briti elustiil on ahvatlev. Mulle tundub, et üldises plaanis - Alice, ma tean, et koledaid kohti on - on sealmaal rohkem ilu, harmooniat ja rahu kui meil siin. Sajanditepikkune korrastus- ja aiandusharjumus on üks asi, võrdlemisi keeruliselt rünnatavas kohas olemine teine, lapsest saadik Vanaema Inglismaa-ülistamise kuulmine kolmas, aga ilmselt on oluliseks komponendiks ikkagi traditsioonid ja kombed, mis selle maa mulle nii ahvatlevaks teevad. Ma olen tavaliselt rääkinud, et tahaksin elada Saksamaal, seda oskan tahta kogemuse ja süsteemist arusaamise põhjal, aga Saksamaa ei ole tegelikult üldse nii nunnu kui Inglismaa. Kuna, jah, meid seal keegi ei oota, tuleb esimese asjans hankida korralik teekann. Teise asjana tahan kummikuid, mis ei lõika säärtesse, ja korralikku kodujopet, millega aiatöid teha. Siis saan sompus ilmaga tunda tugevat sidet Violet Airdiga (Rosamunde Pilcheri raamatust "September") ja on kohe britilikum tunne. Ja ikkagi oleks vaja aias võõruspidusid korraldada, siis vast ei tahakski kolida - aga korralikult Inglismaal puhkusereise veeta kindlasti!

***

Vahepeal on väljas käinud päike, õnn ja rõõm. vast on nüüd piisavalt kuiv, et saab pesu õue panna, kuivavad ikka natuke rohkem kui masinas nutsakus. 

5 comments:

  1. Kas see kuue lapsega pere on taimetoitlased? Jäi kuidagi selline mulje toiduvalikut vaadates.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Midagi taolist vist jah. Ma pole sellesse eriti süvenenud, Saksamaal on taimetoitlus väga levinud ja populaarne.

      Delete
  2. Ma alati naeratan, kui näen Instagramis su 'likes' samade kontode all mida ka mina jälgin. Ma ise väga harva panen 'like' nende kontode alla keda ma isiklikult ei tunne, aga sinu omad paistavad seal alati kohe silma :-)

    Üldse ei vaidle vastu, Inglismaal on tõesti nii palju loodusliku ilu, harmooniat, inimeste sõbarlikkust/lahkust/sallivust ja kogukonna tunnet, et eks sellepärast mul ei olegi kunagi hinges igatsust Eesti järele. Ma olen siin juba 26 aastat elanud ja ikka veel ei ole küllalt saanud sellest ilust mida väiksed ajaloolised linnad ja imelise loodusega maakohad pakuvad vaatamata sellele, et me käime ju pea igal nädalalõpul kuskil 'väljas'. Või tegelikult ei peagi kuhugi kaugele minema. Käisin täna koeraga jalutamas siin samas piirkonnas, kus Greta algkool asus ja igast majast mööda minnes imetlesin neid vähemalt 100 aastat vanu maju ja nende eesaedu nagu poleks neid varem näinud. Oleks tahtnud pilte teha, aga pildid ei anna ju kogu seda hõngu nagunii sama hästi edasi kui oma silm ning pärast oleks keegi kindlasti naabruskonna internetilehel kirjutanud kahtlasest naisterahvast koeraga, kes igat maja pildistas :D

    Ma südamest loodan, et vanema põlvkonna kadumisega ei kao ka siinsed sajanditevanused kombed ja traditsioonid ja see vana hea Inglismaa, mida ka mina nii väga armastan. Uus põlvkond on vanast nii palju erinev ja kohati laastav kõige 'vana' suhtes, et kes teab kauaks seda vana head Inglismaad enam üldse jätkubki. Loodan, et vähemalt nii kauaks, kui ma elus püsin, sest kõik mis tuleb peale seda kuulub ju nagunii juba järgnevale põlvkonnale.

    Hea, et sa kohe kolida ei saa, sest praegu on siin küll nii poliitiline, kui ka majanduslik olukord, hullem kui kunagi varem ja karta on, et uuesti rajale saamine võtab aastaid, kui mitte aastakümneid aega. Kohe kindlasti kasulikum panustada mugavatesse kummikutesse ja sooja aiatööjopesse :-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Heh, kaks, keda sa jälgid, on minu lapsed. Aga ma saan aru küll, mida Sa mõtlesid.
      Ma ei oska selle poliitilise ega majandusliku asja kohta midagi arvata, vene võimust pole ükski poliitika hullem... aga nullist alustada on kehva majandusega riigis arvatavasti veel raskem kui rikkas riigis. Õnneks on inglastel kindlasti hea komme kasutada vanavanaisa tviidpintsakut ja mitte vahetada vana mööblit uue kergestilaguneva vastu lihtsalt sellepärast, et vana on vana... või vähemalt osal inglastest.

      Delete
  3. Nüüd saite mulle pisarad silma. Elasin 2011 Cotswoldsi maakonnas väikeses külakeses eesti-šoti peres pea aasta ja pidasin silma peal nende aastasel võsukesel, sest vanemate tööpäevad rohkem kui kümne tunnised. Mulle tundus õhtustel jalutuskäikudel, et seal isegi koerad naeratasid. Oleksin jäänud pikemaks, sest pere soovis, aga koduigatsus kaalus kõik üle. Sellele vaatamata need pildid ei unune eal.

    ReplyDelete