Noppeid, argiselt

Ma olen täna juba paar korda üritanud kirjutada ja kustutanud. Seda juhtub minuga viimasel ajal sageli. Sealjuures ei olnud mingi "ärritav teema, täitsa tavalised juhuslikud mõtted olid. 

Eks see ole vast ka viimaste nädalate kogemustega seotud - vähemalt viiel korral olen pannud blogi- või muiduartikliakna kinni küsimusega, misasja ma just praegu lugesin? Netihügieen on selle nimi, proua Koduperenaine, netihügieen, ei maksa päris kõigile linkidele klõpsata! Nii et võib-olla peaks ma ise kah enda meelest triviaalsetel teemadel vähem kirjutama.

Aga ikkagi...

***

Tegelikult on inimesed pigem ilusad ja head. 

***

Minu ihu ei ole hea (ilu küsimusest pole mõtet palju rääkida, mulle meeldib mõelda, et vähemalt välispinnalt on eakohane). Külmade ilmade saabumisel avastasid kõigepealt mu põlved, järgmisena hüppeliigesed, siis puusad ja täna hommikuks ka ristluud, et valutamine on põnev. Lõpuks andsin alla, nüüd teen endale ibuprofeenikuuri, äkki läheb paremaks. Ilma tabletita on niisama kerest kange olemine, laseb elada, aga eriti kuhugi istumine on ebameeldiv. Kus on kõik Karlssonid, keda suurte paljaste jalgade lätsudes (noh, mul on kinganumber 38, aga muidu tuleb Majasokk välja küll) taga ajada, kerekanguse vastu?

***

Lillebror läks esmaspäeva hommikul pildistama oma daaliaid. Tuli tagasi, silmad rõngas peas, ja kurtis, et oli sattunud vähemalt seitsmeliikmelise metskitsekarja keskele. Loodetavasti maitsevad kitsedele õunad. 

***

Tahaksin kangesti veel metsa seenele minna, aga kodus olemasolev auto (Herr Bora) ei sobi mulle sõitmiseks. Ja ma kardan metsas k-looma, seda Otiks ja Pätsuks kutsutut. Äkki Mees on nõus mind täna turvama tulema...

***

Ükspäev leidsin Maksimarketist Miss Punapeedid. Tõsiselt. Kui tavaline peet on piisike ja kusagilt kärnas, siis need olid suured ja ühtlaselt ümmargused, nagu treitud. Täna pakun perekonnale peedikotlette, viimases "Mein schönes Land"'is oli retsept.

***

Kasvuhoonesse olen üsna mitmel õhtul pidanud küünlaid põlema panema. Siiamaani on toiminud. Ainult et küünlajupid on otsa saanud. Tomateid korjan ära mitte valmimist mööda, vaid kerge värvi omandamist mööda, sest ühelgi päeval ei tea, kui külmaks öö läheb ja kas küünaldest enam kasu on.

***

Nüüd tuleb korjata tomateid, nöörilt pesu ja puu alt õunu. Valge klaar käitub nagu nõgesed "Nukitsamehe" filmis, ma muude õunapuudeni pole veel jõudnudki. Lisaks peedikotlettidele tuleb õunakook minu vanaema moodi, pärmitainapõhjal, saiapurukattega.