Räägitakse, et algas sügis

Sügise alguse puhul või arvatavasti mingi öökülmalähedase ilma puhul on mõned kased meie tavalise linnatee ääres kollaseks tõmbunud. Linnas veel ei ole. 

Veel korjasin sügise alguse puhul tuppa järelvalmima kõik rohelised tomatid. Neid oli väga palju. Leidsin netiavarustest ka rohelistest tomatitest tehtava hoidise retsepti, aga... Eelmisel pühapäeval pingutasin boršiteo ja õunastruudlitäidisehoidisega natuke üle, nii et esmaspäev ja teisipäev möödusid erakordse füüsilise väsimuse hägus. Hingamisepäeva tuleb pidada! 

Hoolimata kohutavast väsimusest sundisin ennast ikkagi maasikataimi varupeenrale paigutama. Õnnestus küll. Nüüd on pakilistest aiatöödest vaja veel teha küüslaukude mahapanek ja kasvuhoone lagedaksrookimine, siis võib edasi teha asju nii, nagu tuju on. Kui üldse on. 

Laupäeval käis meil külas üks hästi armas noor pere kogudusest. Nemad on nimelt nüüd meie peaaegu-naabrid, aga ilma õunteta... Meil jällegi on õunu ülearu. Korjasid kenasti mitu suurt kasti õunu täis. Nii tore, et keegi meid õuntest ka vabastab. 

Veel käisid laupäeval Lillebror ja Legolas Lillebrori Sõbra sünnipäeval. Lillebror jäi selle järel Toreda Klassivenna poole mingit Minecrafti-turniiri või midagi taolist vaatama, Legolas tuli koju. Koos infoga, et tema on nüüd oma kooli õpilaseks ristitud, klaviatuuriga üle koputatud ja puha (nagu rüütlikslöömine, aga mõõga asemel klaviatuuriga, ma loodan, et loodussuuna puhul ei kasutatud nõgest).

Reedel nimelt toimus "repsimine". Igale kümnendale klassile oli määratud värv, Legolase klass sai punase... aga ainsad igapäevakasutuses olevad punased riideesemed on meil minu ja Lillebrori omad, tähendab, Legolasele poleks selga läinud. Õnneks leidsime kapist kunagi võileivahinna eest ostetud veinipunase triiksärgi ja nii ta läks kooli triiksärgi, tenniste ja "Nõiduri" dressipluusiga kõige peal... Veel oli klassile määratud etendada "Lumivalgukese" muinasjuttu klassi õppesuuna võtmes, Legolas oli prints, nii et triiksärk oli muidugi asjakohane. Lumivalgukest oli mänginud Legolase pinginaaber, kena pikk noormees, kes on juba valitud ka klassi kõige ilusamaks tüdrukuks (ei, tal ei ole Legolase sõnul minGeid eripärasid, need on lihtsalt sellised noorte naljad...). Noored näitlejad said ilusasti hakkama, Legolas näitas videosalvestust. Sellegipoolest loodan ma, et peamiselt tegeletakse seal koolis ikka õppetööga, mitte poolalasti teatejooksuga (veel üks osa repsimispäevast, Legolas kommenteeris: "Go big or go home") või muude lustimistega. 

Jõugu Juhi koolis sattus õppetöö vahele ka ühine seikluspargikülastus, mis oli olnud tore. Natuke vähem tore on, et üheteistkümnendas klassis on õppida rohkem kui varem... aga JJ saab ilmselgelt hakkama. 

Kassid on ühehäälselt nõudnud õigust taas õues käia. Õnneks on ilmad jahedad ja ega seal väljas mängimine enam ei ahvatlegi nii väga, teevad oma tiiru ära ja tulevad tagasi. Ka toas saab leida toredaid tegevusi nagu vigurmagamine või mängimine kõigega, mis liigutab... või ei liiguta. Mingil õhtul läksid Freya ja Millie ühe eriti toreda puukooretüki pärast lausa kaklema, sest ega siis ükski muu kooretükk või üldse puutükk ole nii tore kui, see mis teise lapse kassi käes! Nagu poisid väikestena, park oli roikaid täis, aga roigas venna käes oli eriline ja vääris võitlust...

Ühel päeval käisin metsas. Üksikuid kukeseeni veel leiab, aga selleks peab vaatama õigete samblatuttide alla. Kaugele ei läinud, sest bensiiniarve... meil on nimelt üsna tavapärane septembrikuine pankrot, mis kindlasti kohevarsti taandub (sest uue kuu alguses pakutakse taas palgapäeva), aga kolme oletatava kukeseene leidmise pärast pole kuigi arukas viit kilomeetrit mööda metsa sõita. 

Olulistest sündmustest väärib äramärkimist veel esimene pähkel meie mandžuuria pähklipuult. On teine rohekaskollast värvi ja sametine, me keegi ei tea, millal tuleks sisse vaadata... aga ehk tuleb sealt puu otsast mõni veel. Tegin puutüvele pai ja kiitsin, et väga tubli puu on. Äkki ta siis tuleval aastal kasvatab lausa mitukümmend pähklit, selleaastane saak jääb kindlasti alla kümne isendi. Tuleval nädalal küsin selle pähkliavamise-asja Laenulapse Isalt järele, tema on aednik ja loodetavasti teab pähklite hingeelust midagi. 

Nüüd varsti pakutakse meil pitsat kukeseenepeotäiega ja uuel nädalal lastevanemate koosolekut Jõugu Juhi Koolis. Võimalik, et mingeid huvitavaid ja häid asju tuleb veel, aga seda näeb juba siis, kui need kätte jõuavad. Koolivaheajani on jäänud vähem kui neli nädalat!