Saturday, September 3, 2022

Tahaks...

Mõnikord tulevad tahtmised. Et mida kõike elus veel teha tahaks. 

Tahaks korraldada võõruspidusid, kus oleks palju rahvast, kes kõik sobiks omavahel enam-vähem kokku. Mitte talvel, kui on külm ja libe ja jõle, aga hulk sünnipäevi... Suvel. Et oleks imesoe õhtu, puude vahel laternad, pika rootsi laua peal erineva kujuga poolantiiksed kannud sidrunivee ja morsi ja muude heade suviste jookidega (mulle on vana olemisega kannud lihtsalt hirmsasti meeldima hakanud, aga mul neid juba kolm tükki on ja rohkematele tuleks nagu rakendus leida...), lapsed jookseksid ringi ja kõigil oleks hea olla. Nagu Tädi Lonni sünnipäevad olid, igal aastal augusti viimasel nädalavahetusel Viljandimaal - kui ma olin päris väike. Või nagu meil siin üksvahe Suured Suvelõpupeod olid, viimastel aastatel on lapsed nii suured, et vanemad enam ei tule... aga võiks ju olla mingid Avatud Augustilõpu Aiapeod ilma igasuguste sünnipäevadeta?

Veel tahaks, et oleks aega, raha ja tervist, et lihtsalt natuke ringi rännata. Kolada, olla, tunnetada. Mitte ainult meie armastatud Saksamaad (ehkki ma täna vaatasin Saksa Vahvärgitee kodulehte ja avastasin, et olen sealmainitutest käinud ainult viies linnas - seda viga tuleb parandada), vaid muud Euroopat ka. Näiteks nii, nagu ma 1998. aasta talvel kolm päeva Dublini olin. Kõige odavamas hostelis Busarase (bussijaama kohalik nimi) kõrval, 18 noort naist toas, kolasin iga päev üksipäini mööda linna lihtsalt sellepärast, et ma sain. Ja tore oli. 18 voodiga toas muide polnud üldse hull olla, välja arvatud, et igaüks tõusi hommikul eri ajal ja seetõttu tirises hommikul iga veerand tunni tagant mõni äratuskell... Aga ma läksin selle kompenseerimiseks lihtsalt varem magama. 

Mõnes mõttes on need muidugi sellised "Eidekene unes näeb kadunud noorust" mõtted ja otsapidi alpimine, aga tegelikult, miks mitte? Kodune aia- ja toaruum mahutaks lahedasti 50 või isegi rohkem inimest ära, koristamisest ja söögitegemisest on mingi arusaam olemas, kui Vanaema pärandust hakkan sorteerima, tuleb ka nõusid vähemalt 50 inimese jaoks (ma veel ei sorteeri, sest Vanaisa on harjunud kõike kapis klaasi taga nägema)... Ja reisimisega on jällegi nii, et lapsed on kohevarsti suured ja käivad oma radu, ei vingu, et niisama-kolamine on igav, aga Mees kolab küll meelsasti minu seltsis... kui just liiga palav ei ole. 

Eks me tulevaasta augustis vaata seda võõruspeo-asja (vana-aastaõhtu lauamänguõhtu tuleb küll, kui tervis ja ilmakord lubavad ja nii edasi). Rändamiseni läheb natuke rohkem aega, tulevaastane puhkus juhtub vast Vahemere ääres ja ikka koos lastega (kui... teate küll). 

eadööd.

No comments:

Post a Comment