Aklimatiseerumine läheb meil vaevaliselt. Sel nädalal on kõik lapsed täiesti tavalise külmetuse pärast koolist kodus olnud, mõni magab praegugi peavalu- ja palavikuund. Üldse ei sobi!
Veel ei sobi, et minu kodusolemise-päevadel pakub ilm vihma. Keegi peaks maasikataimed varupeenrasse paigutama ja küüslaugud maha panema, aga mismoodi? Mul vihmakindlaid aiatööriideid pole, kas peaks igaks juhuks mingi kalamehekomplekti hankima? Päris tõsiselt, minevaasta jäin ma pärast maasikapeenras märjakssaamist nii hullusti haigeks, et...
Samal ajal sajab kaela õhtuseid üritusi, mis löövad igasuguse rutiini ja logistika segi. Kuigi gümnaasiumi lastevanemate koosolekutel käia on huvitav, tähendab see mõtlemist ja kombineerimist, kes millal kuidas koju tuleb ja mida süüakse... lõpuks teevad poisid endale heal juhul sooja võileiba, keda need vitamiinid ikka huvitavad... Mehel on täna teises koolis miskisugune bankett või aktus või asi, sinna mu nädalamenüü läheb... Kuigi, nagu ma Mehele eile lastevanemate koosolekul ütlesin, hirmus tore on minna päriselt kohale, mitte kuulda, et kõik sündmused toimuvad zoomis. Need netipõhised asjad on ikka kuidagimoodi konservi või kuivpajuki moodi, ei asenda pärisasja (ja tunnet, et tundmatus koolimajas saab väga edukalt ära eksida).
***
Mis puutub nädalamenüüsse... siis igasuguse toiduasjandusega on üldse nadisti. Käisin ükspäev üksipäini poes, ma siin suveajal olen käinud peamiselt koos Mehega (olles ühest kohast teise teel) ja vaadanud ainult teatud kaubagruppe, meil on sel teemal mõningane tööjaotus. Nojah, käisin poes ja mul hakkas hindu vaadates füüsiliselt halb. Muidugi läheb see tunne tihedalt täistopitud kappe vaadates üle ja pealegi on meil Kõrgema Jõuga kokkulepe, et kõik läheb hästi... ja võin enam-vähem kinnitada Pauluse sõnu Filipi kirjast 4:12:: "Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses."
Sellegipoolest on olukord häiriv. Tõsi, bensiinihind oli eile õhtuks veidi langenud ja suhkru - sest seda oli kohe väga vaja - leidsime Prismast mõnevõrra odavama hinna eest kui mujalt, aga nii kiire hinnatõus on ikkagi liig mis liig.
***
Vähemalt on minevaastane suurinvesteering - Legolase toa kahhelahi - eile esimest korda sügise jooksul köetud ja oli kaks tundi tagasi veel mõnusalt soe nagu Legolase tubagi. Ja arvestades Legolase iga ja arrrrmastust arvuti vastu ei ole ma sugugi kindel, et ta seda ahju optimaalselt küttis, küllap jäi mõni segamine ja kinnipanemine hilja peale. Nii et ahju poolest on hea lootus talvesooja saada.
***
Vähemalt on selle kuu arved makstud ja kapis tavapäraselt pair nädala jagu toitu. Tuleb lihtsalt olemasolevat kombineerida. Muide, sealsamas Prismas olid Rainbow Marie küpsised poole odavamad kui Kalevi kandilised küpsised. Kes küpsisetorti tahab teha, võib ju mõelda mini-küpsisetordikeste peale, kui Prisma kättesaadavas kauguses juhtub olema.
***
Vähemalt selgus Frau Corsa streigipõhjus. Aku, kujutage ette, kui napakas! Selle asemel, et kuidagimoodi näidata, et voolu on vähe, andke uus aku, hädaldas Frau Corsa, et käigukast on katki (sest Easytronic vajab õige kangiasendi äratundmiseks vist elektrit või midagi) ja lülitas igaks juhuks signalisatsiooni sisse. Noh, et niigi vähest voolu veel rohkem kulutada. Väga tobenaiselik käitumine, ma olen alati öelnud, et mu väike ümara taguotsaga auto on naisterahvas. Äkki ma ikka saan mõnel päeval metsa, ilma autota ei julge minna, sest metsas võib olla k-loom, siinkandis neid liigub ja autoga saab kiiremini eest ära joosta.
***
Vähemalt ei ole neil päevil öökülma olnud. Mul on nimelt küünlajupid otsas. Enne järgmist öökülmaohtu tuleb ilmselt kõik rohelised tomatid ka tuppa valmima tuua. Tulevaasta saan taimed varem kasvuhoonesse, küllap siis küpsevad ka varem - aga tulevaasta tahan rohkem erinevaid sorte. Kui mul meeles on.
Suvepoole kui siin Lidl pop oli, siis nendel oli väga hea hinnaga suhkur. Praegust seisu ei oska öelda, ma sinna eriti ei satu, sest nad müüvad mulle natuke võõrast kaupa. Leedu juustud olid tuttavad vaid ja neid ma koju ka varusin.
ReplyDelete