Nohune teisipäevahommik, oktoober

Tervis praegu selline lainetav, mõnel päeval on täitsa hea ja mõnel päeval ei saa taskurätti käest panna... võta siis kinni, mis see on ja kuidas sellest vabaneda. Juhuslik aspiriinitablett, kuum tee või lihtsalt pikem uni teevad olemise kindlasti iga korraga paremaks, nii et midagi hirmsat see olla ei saa. Oktobriit. 

***

Eile käis üks poeg sõbrannaga kinos. Kahjuks läks meie liikumisplaan untsu ja sattusime samasse kaubanduskeskusesse poodlema umbes täpselt siis, kui ülemisel korrusel pidanuks film läbi saama. Keegi meist ei olnud valmistunud kohtumiseks... Ja ehkki ma põhjustan oma poegadele pereringis piinlikkust suure lustiga, ei taha ma praeguses habraste ja tuuliste tunnete olukorras seda küll koduväliselt ega taevapärast mitte sõbranna juuresolekul teha... aga ootamatu, ettekavatsetuna paistev süllejooksmine oleks nüüd piinlik küll. Püüdsime teha võimalikult ohutute ja märkamatute keskealiste nägu ja hiilisime natuke poode mööda... läks õnneks. Mees sai uued püksid (meile meeldib "Simply Jeans" pood, seal on suuremaid suurusid ja kompetentsed müüjad) kogu hiilimisest hoolimata ja miniakandidaat jäi ära ehmatamata. Kui suhtlus kestab ja hea on, kohtume me temaga niiehknii ettevalmistatult ja loodetavasti rahumeelselt. 

Kinoskäik oli läinud hästi, seltskond oli olnud oluliselt meeldivam kui film, ütles poeg. Täna lähevad nad ka kuhugi. 

***

Kui nüüd järele mõelda, siis oli minu ja Mehe esimene päris-kohting hetkes, kus me hakkasime katsesarvedega katsuma, kas võiks sõberolemisest kuhugi edasi liikuda, kah kinoskäik. Ainult et kumbki meist ei mäleta, mis film see oli. Milliseid võrdlemisi neutraalseid ja kindlasti Hollywoodi päritolu filme näidati Tartu kinodes 2001.aasta märtsi keskpaigas? Kumbki meist vist ei mäleta ka, millises kinos me käisime. Ju meil oli sel ajal tähtsamat, mille peale mõelda... ja me olime jupi maad vanemad ka kui meie pojake ja tema sõbranna. Ja iseseisvamad. 

***

Iseseisvuse koha pealt - üks siiani sõbrannatu poeg küsis hommikusöögilauas, kas tänapäeval peab mees naise eest maksma? Poegade emana ma ütlen, et jah, aga palun, käidagu pigem odavamates paikades... tähendab, rahajagamine on üks kõige nõmedamaid asju katsesarvedega katsumise ajal, aga ka alles igasuguse suhtelootuse algusjärgus peab noormehel olema piisavalt julgust tunnistamaks, et tema vanemad ei luba tal kooli ajal tööl käia ja taskuraha on piiratud summa, saagu tütarlaps aru, et nad on mõlemad ikka veel lapsed ja lapsed käivad lastehindadega kohtades. Kui tütarlaps sellest aru ei peaks saama, siis nojah, ju pole ta see õige või pole noored veel piisavalt küpsed, et suhteid pidada. 

***

Suhete ja raha koha pealt veel - Karina juures tuli nendest teemadest juttu ja Karina ütles, et abiellutakse ju siis, kui ennast ise suudetakse ära majandada vms. See on hästi mõistlik, aga. Meie koguduses toetatakse pigem lühemapoolset kihlusaega - nii mulle paistab - ja mitte liiga pikaks venitatud "käimise" aega. See tundub ka mõistlik. Arvatavasti ei juhtu just sageli seda, et kokku saab ja kõrvuni armub verinoor paar, kus mõlemad pooled alles hästi intensiivselt õpivad, aga ma üht taolist hiljutiabiellunud paari tean... Seal olevat tütarlapse vanemad korraldanud noorte esimese kodu hankimise ja poisu, keda tema teisest elupäevast peale tunnen, on kindlasti hästi töökas, võimekas (et jaksab tööl käia ja tudeerida korraga) ja mõistlik, kuidas siis teisiti. Ikkagi on see tasakaalukoha leidmine keeruline. 

Ütlesin poegadele, et igal juhul on parem kogu iseseisvuspüüdest hoolimata esialgu elada Vanaisa kodu katusekambris ilma mammale üüri maksmata, selle arvelt hoopis koguda raha isikliku elamise, auto vms tarbeks... Kui et elada samasuguses võõrale inimesele kuuluvas katusekambris ja maksta Linna üürihindu. Siis, kui tekib vajadus omaette elada, muidugi. Juhul, kui mõni poegadest peaks oma haridusteel või iseseisvumise käigus hakkama elama hoopis pealinnas või, ütleme, Rakveres (esimene pähetulev linn), siis tuleb vaadata, mis saab. Aga eks me sellegagi tegeleme siis, kui see kätte jõuab. 

***

Rahaga on praegu taas nii, et kuna selle kuu arved on kõik makstud, aga sealhulgas oli ka autoparandus, on hetkel olukord nigelam, kui meile sobiks. Kõik on olemas ja saame endale söömisest suuremaidki luksusi lubada (ehkki praeguste hindade juures on söömine ka paras luksus), aga olukord peaks olema parem. Võtan täna ninanuuskamise vahele ette kahe järgmise nädala toiduplaani tegemise. Võiks ju kasutada ära seda, mida on. 

***

Karina oli veel hästi inspireeriv ja kirjutas oma kodumajandamise plaanist. Minu senine õhturutiin sisaldas endas pesupesu- ja nõudepesumasinate töölepiiksutamist, aga uue elektrikorra ajal pole enam mõistlik seda niimoodi teha, külmade tulekul küll jälle. Hommikurutiini pitsitasin kuidagimoodi hommikusööginõude ärakoristamise ja viimasel ajal ka suure esiku kassiliivakasti (selle kasimine käib annetusepõhiselt, aga keegi kassidest armastab hommikul vara kempsus käia), sest enne Linnaminekut muud ei jõua ega jaksa. Kodusolemise-päeva rutiin sisaldab endas viimasel ajal tõesti ühe kuumkohaga tegelemist, aga seda hästi põhjalikult ja niimoodi läheb tund või kaks märkamatult sipsti ära. Need kuumkohad on ka tõeliselt õudsed, ausalt, te ei kujuta ette, kui palju on meil ülearuseid asju, sealhulgas nii Mehe kui minu vanematelt x aastat tagasi saadud esemeid, saatesõnadega: "Sa võta endale, sul on palju ruumi, kuhu neid panna..." Luban siinkohal avalikult, et oma poegadele ja miniatele, kui neid tekib, ma ilma üleküsimata mingit kola tekitama ei hakka. Isegi lasteraamatute kohta küsin iga kord luba!

***

Nüüd oleks vist mõistlik tuua nööri pealt tuppa tahenema majast väljaminevad lumepüksid ja muu pesukraam, kombineerida see kõik restidele koos äsjalaulnud pesumasinatäiega, parandada mõned parandamist vajavad esemed ja olla muidu asjalik. Telefoni pean ligi, sest ootan üht töökõnet, mille jaoks pole kindlasti vaja koolimajas koha peal olla. 

Mõtlesin korraks ostuvaba novembri ideest ja siis tuli meelde, et mitte keegi ei tea, kas Legolas on oma minevaastasest jopest välja kasvanud või mitte (õlad), ja mitte keegi ei tea, mis päeval minu talvesaapad lõplikult hingusele lähevad... aga uued maksavad pool varandust. Oeh. Säästlik toiduplaan, siit ma nüüd tulen. Paremaid lahendus-leevendusmõtteid praegu tõesti pole.