Sunday, October 2, 2022

Raamatuid

George Orwell "Birma päevad". Mul ei ole Orwelli muudest raamatutest kuigi tugevat mälestust, liiga ammu loetud, ei oska võrrelda, aga selle teose kohta öelda, ei ühiskonnakriitiline ja mis veel... Oli jah, aga mitte ülearu. Briti impeeriumi valitsusametnike elu ja tolleaegsed väärtus- või väärtusetushinnangud on muidu üks paras müstika, ühes või teises raamatus riivatakse, aga "Birma päevades" on põhjalikumalt näha. Ja halbu inimesi leidub nii siin- kui sealpool rasside eraldusjoont (niivõrd, kui see joon olemas on, raamatu toimumise ajal oli see ikka väga tugev, lausa mitmekordne joon). 

Elo Selirand "Tormi märgid". Kas kusagil netiavarustes või raamatu enda küljes oli kirjeldus, et see on nii, nagu Jaan Kross oleks detektiivromaani kirjutanud. Jah, on küll, palun väga veel taolisi teoseid! Tegelastega järge pidada oli natuke keeruline, aga pikapeale sai selgeks. Ja keel, nii nüansirohke ja rikkalik... Autor, vaatasin järele, on minuvanune, loodetavasti kirjutab ta veel väga palju.

Peter Swanson "Ohtlik tutvus". Ei meeldinud kuigivõrd. Naispeategelane oli ebasümpaatne, mõrvar oli ebasümpaatne ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kargas silma mitu komaviga üsna algusepoole, see häiris ka päris tõsiselt. Kogu tegevus tundus kuidagi... kramplik. 

Tanja Dibou "Minu Süüria". Üsna keskmine Minu-raamat. Ega me Süüriast ju suurt midagi ei tea... või nojah, Süüria elust enne sõda. Autoril on küll kristlusest väga ebamäärane arusaam, aga see häirib kindlasti ainult minusuguseid. Muidu on huvitav lugemine. 

Yrsa Sigurðardóttir "Nukk". Üks sedasorti põhjamaine kriminaalromaan, kus kõik asjad jooksevad lõpuks kenasti kokku, aga detektiivil on täiesti müstilised eraelulised probleemid... Et nagu, kas ilmselgelt vallalise inimese jaoks peaks kuu aega intiimsuhetest hoidumine olema mingi eriline ettevõtmine? Isegi ei ole meeles, kas sellel detektiivil oli ka alkoholiprobleem või mitte. Sellegipoolest tundub mulle, et kena oleks selle autori muid raamatuid ka lugeda. Niisugune mõõdukalt õõvastav ajaviitekirjandus, kus lõpuks selgub, et kogu õuduse-osa oli lihtsalt tavaline tapahimu ja hirm, ei mingit müstikat, ma loodan. 

Patricia Gibney "Varastatud tüdrukud". Veel üks õnnetu naisdetektiiv, tundub, et need on moes. Mõrvaloo taustateema on natuke haruldasem, organirööv ja inimkaubandus. Üle keskmise vastik.

Silvia Moreno-Garcia "Mehhiko õudusjutt". Minu meelest oli midagi samateemalist kunagi "Salatoimikutes", aga lihtsakoelisemalt ja palju lühemalt. Sündmused toimuvad aeglases tempos, aga olukord läheb aina ärevamaks ja ärevamaks ja väkk. Kuhu õigupoolest läheb inimese teadvus, kui inimene sureb? Ja kuidas saab teadvuse elu pikendada? Ja üldse. Väga hea õudusjutt on. 

Jelena Katišonok "Kui inimene läheb ära". Veel üks väga hea raamat. Ühe maja elanike tragöödiate kaudu on kenasti edasi antud kogu Riia linna ajalugu umbes vahemikus 1930-1990. Ja tragöödiaid sinna jätkus, loomulikult. Mõnes peatükis on juttu ka maja tunnetest, eks needki ole olulised. 

Lucy Foley "Korter Pariisis". Kerge lugemine, kohustustevaba. Tagantjärele häirib, et kogu susservusserist hoolimata pääseb naispeategelane ebaloogiliselt kergesti olukordadest, kus ta päriselus oleks parimal juhul koomasse pekstud, halvimal juhul Seine'i jõkke uputatud. Muidugi, kuri pool on ka parasjagu käpardlik ja toimetulematu. Ja ebaloogiline. 

Agatha Christie "Uurivad Tommy ja Tuppence" II osa "Neid ühendab kuritegu". Millegipärast ei olnud ma seda raamatut varem lugenud, vist. Erilist muljet ka ei jätnud, Tommy ja Tuppence meeldivad mulle rohkem siis, kui Tuppence kogemata mingi kahtlase loo otsa komistab, mitte päris detektiividena. Või päris detektiive mängivatena. Eks igal kirjanikul on praemaid ja kehvemaid teoseid.


2 comments:

  1. Oo, hea teada, et Elo Selirand on veel raamatuid kirjutanud. Mulle tundub ta intervjuude ja teleesinemiste põhjal hästi lahe naine. Ma olen siiani vaid tema kirjutatud "naistekaid" lugenud. Mõnusalt kirjutatud. Need siis Aliis Jõe nime alt avaldatud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ta teisi raamatuid ei teadnud, aga kindlasti on need ka väärt lugemist.

      Delete