Haldjatolm ja kuldne karikas

Viimasel nädalal on mitmed sündmused millegipärast keerelnud Legolase ümber. Temal oli nimelt elu esimene arvestuste nädal, mille käigus saadi mitmesegaseid hindeid ja mõni kobarkontrolltöödest on endiselt hindamata - urr... Siis käis Legolas kooliballil. Oli olnud väga tore. Tema roll oli olnud olla tund aega turvamees ja ülejäänud aja lihtsalt rõõmustada ja suhelda. Üks tütarlaps Legolase lennust olevat viibinud kohal hõbedakarva kleidiga, mille küljest sattunud sädelust absoluutselt kõikjale - no ja nad liikusid samas peoseltskonnas, nii et Legolas saabus koju mõnevõrra haldjatolmusena. 

Kooliballile eelnenud aktusel anti spordistipendium küll kellelegi teisele, aga see ei takistanud Legolast laupäeval üsna konkreetselt Eesti sisekarikat võitmast. Kuld. Järgmisel päeval sai ta Lillebroriga võrdselt täiskasvanute arvestuses seitsmenda koha (Legolas laseb sport-, Lillebror vaistuvibu). 

Lillebror jällegi sai mitmesegaste hinnetega trimestritunnistuse. Kuus "nelja" on seitsmendas klassis üldiselt ju hea, aga meie teada natuke alla Lillebrori võimete. Ta arvas ka ise, et tuleb vist õppima hakata. Võistlustel läks seekord tema enese arvates ka alla võimete, hõbe - aga esikoha pälvinuga sama punktiarv. Punktiviigi puhul vaadatakse vist "kümneid" ehk otse märklaua keskele lennanud noolte hulka, see oli Lillebroril siis natuke väiksem. Minu meelest on hõbe ka väga hea tulemus. 

Jõugu Juht ei teinud taas midagi erilist, oli niisama hea ja tore ja tubli noor inimene nagu tavaliselt. 

Võistluspäevade vaheliseks ööks võtsime kaks tuba Männiku JK hostelis. Noh, oli väga armas vastuvõtuproua, oli puhas, oli aktsepteeritav hommikusöök (omlett olevat olnud hea, ütlesid mehed ja poisid). Oli õuduste trepp ja veel õudsem lift ja meie toad kolmandal korrusel, võeh... Igale magajale oli eraldatud ainult üks padi - nagu päriselt? ja minu voodi vedrudel saanuks mängida mingit kurblikku meloodiat. Nii et järgmisel korral ma seal ei ööbiks, selle ühe korra elas üle küll. 

Tõsi, minu padjavaegusest tingitud kangekaelsus ei andnud võrreldagi ühe pojakese tulivalusate õlalihastega. Mudimise käigus mõtlesin, et hiljemalt kolmandas kooliastmes tuleks kehalises kasvatuses vähemalt poistele õpetada, kuidas inimest tõsta ja kuidas ennast selle käigus mitte üle pingutada, sest nojah, noored kuked ja ülemeelikus ja... Kõnealune pojake oli nimelt Sõbrannat kätel kandnud - sest ta ju jaksab! Sõbranna on küll peenike nagu pajuvits, aga isegi pajuvits kaalub ilmselgelt midagi... 

Muidu, jah, olevat kõik ilusasti. Mingil päeval näidati mulle pilte Sõbranna kassist, hall, mõnus, pehme. Koon selle kassi siis paarikäpikusse. 

Kogu perele nähtavas kudutöös sain valmis uue karukellasalli äärepitsid. Kaua tehtud, kaunikene - alustasin seda kunagi kevadel, aga muud asjad tulid vahele, sealhulgas motivatsioonipuudus... Aga Tallinnas kaasas käis juba kevadöökirjalise salli jupike. 

Mees käis lõpuks ometi füsioterapeudi vastuvõtul. Siiani pole mingit kodust võimlemist näha olnud, aga ta vähemalt ei kurda enam nii hullusti õlavarrevalu üle (tema pole minu teada viimasel ajal kedagi tõstnud, mina ennast ei luba ja poisid on liiga suured, valu päritolu on endiselt teadmata). 

Facebook teatas, et alates esimesest detsembrist eemaldatakse minu isikliku info alt punkt "religioossed vaated". Nojah. Huvitav, kas nad kirikupilte enam lubavad oma suures poliitkorrektsuse ihaluses või tuleb varjamist mittevajavaid seisukohti edaspidi kuidagi kodeeriltult edastada? Hiljuti märkis süsteem ühes kristlike koduperenaiste grupis meieisapalve tundlikuks teemaks, oeh... 

Postimees on avaldanud JJ Sõbra kirjatüki. Lugege ka, minu meeles väga hea õudusjutt, eriti kui arvestada, et autor on alles 17. 

Veel kirjutas Postimees, et parimat oliiviõli ei tohi enam neitsiõliks nimetada. Selle peale küsis üks pojakestest, milline feminist selle ära keelas? Tõepoolest... (jah, nad on teadlikud sellest, et feminism on üldiselt hea asi, aga nagu iga muugi seisukohaga, saab ka see olla täiesti üle igasuguse piiri)

Esimese advendi puhul süütasime õhtusöögilauas küünla. Korraliku advendikaunistusega loodan tegeleda homme, aga sammalt sel aastal ei saa, lund on juba liiga palju, äkki kuuseoksad või midagi. 

Ilmateade lubab eelmise aastaga sarnast advendiaega. Võeh, külm! Olgu siis vähemalt talvefännidel tore, meile teistele aga head sooja ahjutagust!