Noppeid

Mul õnnestus käia õppeaasta esimesel koosolekul nii, et mitte keegi mind ei kallistanud! Kui see ei ole põhjus suureks rahuloluks, siis ma ei tea, mis on - sest üldjuhul tunnen ma ennast sunnitud puudutuste puhul ko-hu-ta-valt ahistatuna. Muidugi on, jah, pereliikmed ja sõbrad ja emmede grupp ja ka mõned toredad kolleegid... aga näiteks Mehega kuskil poes või turul rabelen ma alati tema käevangust lahti, sest ei suuda kaupu ega hindu märgata, kui ma kellegagi füüsilises kontaktis olen. Erandiks oli ainult mõni väike poiss käe otsas või süles, see ei seganud. 

***

Sealsamas koosolekul... aga sellest me vist ei peaks rääkima. Ühesõnaga, mul on kolleeg, keda ma loodan tuleval õppeaastal enam mitte meie majas kohata, aga täna kuulsin ja nägin teda kohe palju. Uhh. Ehkki ta ei saa oma olekuga Nobby Ron Lockharti lähedalegi, on ikkagi nii mitte minu inimene, kui üldse olla saab. Kurb. 

***

Rõõm on, et puruhaige lapsuke on teist päeva erk ja vilgas. Tõsi, üksi kodus olles ahjukütukohustust täites võttis ta mitu puuhalgu korraga kanda - köögist vannituppa vist viit meetrit ei ole - ja pidi selle peale peaaegu ära minestama, aga muidu on palavik läinud, enesetunne nädalataguse ajaga võrreldes vägagi elatav ja meeleolu hea. Kibeleb esmaspäeval kooli, sest sõbrad ja vahetunnid ja boonustega matemaatikatund ja... aga seda asja me veel vaatame. Enne on vaja paari minestamisvaba päeva. 

***

Lahja lehma aasta on alanud, Mehe töösuhe teises koolis lõppes täna. Kui palju koormust tal meil alles on, ei tea veel, linnaviletsus nõuab iga vähegi erilisema lapse eraldi õpetamist, aga erivajaduste õpetajate palkadeks raha ei taha eraldada...Õnneks meeldivad lastele praekartulid. Lillebrorile saabaste ostmisest siiski ei pääse, õnneks on mõnes jalatsipoes ka allahindlus... aga kui keegi vanaema või õpetaja või kellegi muu väärika daami juubeliks kingitust otsib, siis khm, maailmas on olemas haapsalu sallid...

***

Väärikusest veel niipalju, et iseenesest peaks kuningannad - kui Sõbranna on printsess (nii seisis tema pusarinnal, kui ta siin käis, ma oskan lugeda küll - las olla printsess, mul pole selle vastu midagi, printsessid on armsad) ja pojake seeläbi paratamatult prints, siis printsi ema on ju ikka kuninganna - tegema tänavarookimist ja muid väli-hobitöid pearäti ja kummikutega, mina paraku sinnamaani arenenud ei ole. Täna rookisin taas linnamaja eest tänavalt lund krae ja kübaraga, sest paljuke seda ikka... Majaomanik olemine avaldubki neil päevil minu jaoks tänavakoristamises, Vanaisa üritab küll ise, aga temal puudub kuu aega üheksakümnendast sünnipäevast ja ega lumelabidast kinnihoidmine eriti efektiivne püstipüsimise viis ei ole. Tegelikult tahaks hirmsasti ülemise korruse välja üürida, aga Vanaisal on teatavasti paranoia ja talle üürilise tuleku söödavakstegemine on vist võimatu missioon. Kuna peale meie ja Onu Antsu tema juures keegi ei käi ja ta vist tajub oma võimete piiratust, on ta hetkel leplik ja paranoiatu. 

Vanaema (ehk siis minu kadunud ema) kampsunid on endiselt tooli peal ja märkmikud laual virnas. Mul ei ole pealehakkamist seal sorteerida ega korraldada...

***

Täiesti muust - Rimi, kus me ammu ei olnud käinud, valmistas suure pettumuse. Ei olnud õiget pesuvalgendajat ega õiget kassitoitu. Loodetavasti on see ajutine nähtus - me mõnikord ikka eksime Rimisse ära, aga head sorti hapukurgid nad juba võtsid vist sortimendist maha... Urr. 

***

FB algoritmid on oluliselt viletsamad kui Instagramil. Viimane pakub mulle juhusliku otsinguga aina kassipilte ja Kate Middletoni, FB soovitas lugeda mingit ülilabase pealkirjaga intiimhügieeni-alast artiklit Postimehest, mispeale ma Postimehe reklaamimise nördinult ära keelasin. Fui. Mitte et mul hügieeni vastu midagi oleks, puhas olla on tore, aga see labasus...

***

Nüüd tuleks hakata asjalikuks, kirjutada üles tänased väljaminekud (sest iga uue kuu alguses hakkan tubliks), valmistada õhtusöök - ahju-aedvili vorstidega, ei midagi erilist - ja oodata õhtuse bussi pealt üks linnaskäinud poeg ja Laenulaps, ühtlasi valmistuda sõnavahetuseks teemal "miiiiiks mina pean puid tooma". Üks tervetest pojakestest on sõbral külas, nii et laste roteerumise käigus on nende arv jäänud samaks. Kassid jahivad telekakummuti all hiirt ja keegi peaks tegelikult neil päevil kuuse välja viima...