Sunday, January 22, 2023

Täiskasvanute enamus

Siiamaani oli see nädal kah, mis oli, aga pühapäeva hommikul oli põhjust üles lugeda, mida kõike tohib teha üks 18-aastane inimene. Öösel olin näinud unes, et Jõugu Juht mahtus mulle veel sülle ja ma jaksasin teda kanda... oijah. Minust pikem on ta muidugi juba ammu, aga täisealine pole varem olnud. Armas väike poiss pole ta ka enam ammu, tore noor mees on. Erakordselt tore. Erakordselt eriliselt tore, tark, hea välimusega ja iseloomu poolest ka parem kui ükski muu 18-aastane... no ma ei ole objektiivne, aga tõde on kord juba selline. 

Sünnipäeva puhul käis JJ koos Semuga pitsat söömas - nad pole vist ammu kohtunud - ja monteerib nüüd Mehe abiga arvutit vingemaks, sest kingisoovide nimekirjas domineerisid arvutijupid. Autot ega reisi me poleks jaksanud kinkida ja neid ta ei tahtnud ka. 

Ülejäänud lapsed on teinud asju, mida nad ikka teevad. Lillebror pälvis ühel päeval neli "viit" ja põhjaliku kasvatusliku vestluse sotsiaalpedagoogiga, kes järgmisel päeval mulle kurtis, et Lillebror on lõpmata tark, aga käitub... noh, ongi. Legolas sai mitmesegaseid hindeid, enamik neist kinnitavad siiski, et pikk palavikutamine ei ole tema mõistust tuhmistanud (nagu ta eelmisel nädalal pelgas). Korra käis läbi trennist, otsekohese ütlemisega treener oli teda vaadanud ja sosistanud: "Luukere." Nii pärast rasket haigust ongi. Trennitegemisest ei tulnud veel midagi välja, sest jääknähud. Sõbrannaga on nad taas nagu Koit ja Hämarik, sest Koit elab raskesti ligipääsetavas pärapõrgus ja Hämarikul on hulk huvitegevusi... aga kokkusaamiste planeerimise oskus on üks vajalik asi täiskasvanueluks, küll nad toime tulevad. 

Minule ütlesid kolleegid mingil päeval, et ma nägevat halb välja, kahvatu ja... Nojah, maailm käiski ringi ja kiskus tähniliseks. Kuna seda juhtub harva ja mõni päev hiljem ütlesin samad kolleegid, et mu kahvatus ja hädisus olevat taandunud, võtan asja rahulikult. Köhimine on ka kuidagi vähemaks jäänud. 

Ilm on praegu selline, et nii võiks kevadeni jäädagi. Miinus viie-kuuega saame me veel hakkama, aga kui mõnel päeval juhtuvad plusskraadid olema, siis on toas lausa soe. Legolas kutsus mind ühel päeval oma tuba vaatama, sest see olevat olnud Maja kõige soojem ruum - oligi. Kõige korralikum ahi ka ja tuul ilmselgelt ei olnud Legolase akende pealt. 

Mees ja mõned poisid alustasid Kantseleis (kolikamber esiku ja Legolase toa vahel, väga suur, kahe ahjuga, kahe aknaga, ukse peal Maja ostmise-eelsest ajast jäänud silt "Kantselei") saepuruplaadi seintelt mahakiskumist. Natukehaaval on ka rohkem kui üldse mitte. 

Alustasin magamistoa koristamist. Mul on sallivenitamise raam seal, mis siis, kui tuleb kunagi mõni käsitööhuviline sohvasurfar või näiteks Lillebrori Sõbra Õde, kes pidavat ka käsitöösse mõistlikult suhtuma, ja tahab näha, kuidas see sall raami peale käib, aga mina ei saa näidata, sest tuba on õuuudne? Pealegi saab siis näidata huvilistele ka lambatekki, see on meil voodis. Valge heegeldatud päevatekini pole ma veel arenenud... Igatahes läheb magamistoaga veel kaua aega, aga ega mul praegu midagi venitada olegi. Koristamise käigus vaatasin riidekappi ka ja ohkasin paari lemmikseeliku juures, suurus 38... Ühel soojemal päeval, kui üksi kodus olen, võtan ette riietest läbipugemise, siis saan aru, mida on mõtet alles hoida ja mille puhul puudub igasugune lootus, et ma neisse kunagi enam mahuksin. 

Aga nüüd on tarvis edasi kohaneda täiskasvanute enamusega majas ja valmistada vastse täiskasvanu soovil üks sünnipäevalasanje. Palju õnne pühapäevaks teile ka!

2 comments:

  1. Igaüks on isemoodi, ise oma loomuga ja koodiga, ise valib oma tee. Õnnitlused asjaosalistele, kannatliku meele ja kasvatuslike juhiste andmisel, mis aitasid 18 verstapostini!

    ReplyDelete