Ühel hetkel annab vaarao järele. Või nojah, tuleb talitada südame järgi ja võimaldada lastel... asju untsu ajada, kui nad seda peaksid tahtma. Või õnnelikud olla, kui kõik peaks hästi minema.
Pealegi, minu üks oluline palvevastus on lugu Jeesusest ja abielurikkujast naisest. Teate küll, kes pole patustanud, see visaku kivi esimesena... Seega jätan endale õiguse tuld ja tõrva sülitada, kui keegi lastest tubaka või alkoholi vastu huvi ilmutab.
"Jeesus Kristus, Kristiinakene, oled sa siis nii õnnetu...?" küsib Laurits oma tütrelt*. Noh, minul tütart ei ole, aga kui pojakene poetab mõningaid olulisi märksõnu, endal pisarad silmis - ja läheduses ei ole sibulaid! -, siis tuleb anda võimalus. Eks me näeme, kuidas need olukorrad ükskord kujunevad. Täna ei muutu asjassepuutuva lapse elus mitte midagi. Homme... on homme. Ja ülehomset päeva ei oska keegi ennustada, ehkki PLNi järgi ei muutu isegi ülehomme mitte midagi.
***
Kuna järeleandmise juurde käis üks sedel, nagu asjassepuutuv lapsühik märkis, mõtlesin välja enda meelest geniaalse idee. Hakkan lastele kirjutama kirjakesi ja juhuslikult nende tubadesse leidmiseks poetama, teemaks sündmused, mida nad ise ei mäleta. Näiteks, kuidas kahepoolene Lillebror väga pahane oli, et järve äärde sõites juba kodus uju-pükdi jalga ei saanud... Või midagi lõbusamat, miks mitte, näiteks küsimus kõveratest juustest. Mul on laste isemäletamise-eelse vanuse kohta palju asju üles kirjutatud, aeg on hakata neid lugusid asjaosalistega jagama.
__________
*"Kristiina Lauritsatütar" on ikkagi väga kõnetav raamat. Üks hele, tugeva kondiga ja nii kuuma verega, et magab ka kõige külmemal talvel alasti, teised tumedamad... Pealegi oli sel heledal (Gaute) väikelapseeas probleeme rääkimahakkamisega ja juba noore mehena tõmbas ta endale vanemate heakskiidu puudumisest hoolimata pruudi, kes oli veel lapseohtu, hallikasrohelised silmad nagu säravad tähed... Oijah.
(Loen parajasti "Kristiina Lauritsatütart" esmakordselt ja olen teise osa keskel.)
ReplyDeleteVabandust, ma siis rääkisin midagi kogemata välja... Aga on ju hea raamat?
DeletePeaks "KL" uuesti üle lugema, mul on viimasest lugemisest paarkümmend aastat möödas ...
ReplyDeleteAga untsuajamisest jne: elud ja olukorrad on nii mitmepalgelised ja meie inimmõistus ja -nägemine nii piiratud, et seda, kas mingi olukord on kahjuks või õnnistuseks, on kõrvalseisjal ja tegelikult ka asjaosalisel endal raske hinnata. Ma usun, et kõik võib mingil moel kasuks tulla. Ja kui ka tundub, et ei tule, siis omad ämbrid tuleb igaühel endal läbi kolistada, neist saadav elukogemus võib kunagi hiljem mingis ootamatus olukorras ikkagi vajalikuks osutuda.
Teie lihtsalt armastage, küll kõik muu sujub. :)