tag:blogger.com,1999:blog-49151481280164091212024-03-17T05:56:54.793-07:00Koduperenaine. Ilma meeleheiteta.Unknownnoreply@blogger.comBlogger1867125tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-27685673614317599352024-03-17T05:56:00.000-07:002024-03-17T05:56:00.234-07:00Peaaegu kevad<p> Täna näitas autotermomeeter mingil hetkel õueilma kohta, et olevat 10 kraadi sooja. Samal ajal olevat Tallinnas lumetorm... </p><p>Sel nädalal andsid meieperes tooni The Põrand ja Lillebrori uskumatud seiklused bussidega. Tähendab, Põrand tahab küll veel ühte lihvimist ja õli toon tuleb taas mahagon ehk tume, sest isegi laudade auväärne iga ei vabanda väljalihvimatuid kahjustusi, mis iga eheleda tooni puhul paratamatult näha jääksid... aga loodetavasti on tuleva reede hommikuks olemas nii õli kui õlitamisvalmidus. Et saaks pühadeks tuppa sisse. </p><p>Lillebror jällegi, mnjaa... promeneeris ükspäev endise klassiõe seltsis Raadi kalmistul nii kaua, et jäi bussist maha... ja teisel päeval uinus koju sõites kaks peatust enne "meie" oma nii sügavalt, et mees sai kokku 25 kilomeetrit ekstra sõita - bussijuht pani ilmselgelt lapseealise reisija ükskõikselt keset metsa maha ja laskis tal tihenevas hämaruses kodu poole kulgema hakata. Hansa Liinid on muidu päris hea bussifirma, aga mõni juht on seal küll sobimatu... võiks pigem kruusa vedada, mitte inimesi. Üks kolmas olukord oli veel, aga see oli pigem arvestusviga, aga kuna ägeda puberteedi tagajärjel on usalduse taastamine endiselt päevakorral, oleks võinud see asi olemata olla... Ükskord kasvavad nad ehk ikkagi suureks. Veel käis Lillebror Jaanipäevatalu noorimal külas, oli olnud tore. </p><p>Veel tegi kõigi mu meeste hulgas tiire mingi vastik kevadine viirus. Natuke palavikku või palavikutunnet, natuke köha ja ebameeldiv nohu... Imestasin täna hommikul valjusti, millal mina selle saan, aga keegi ei osanud vastata. Samuti on terve ja viirusevaba Sõbranna (Jumal tänatud!). </p><p>Jõugu Juht ei ole endale vist veel päriselt teadvustanud, et nädala pärast on tal miski inglise keele eksam, varsti ülikooli akadeemiline test ja siis üsna varsti riigieksamid... aga viirusevinest hoolimata käib ta hoolega nii eesti keele kui matemaatika tundides, nii et lootust on. </p><p>Legolas käis Nimekaimu sünnipäeval ja avaldas nördimust saunaõhtuliste lapsikute siseringinaljade üle. Siis tuli koos Sõbrannaga, endiselt õnnelik ja õhevil... ja nad olid taas väga armsad.</p><p>Mees pahteldas siin ja seal ja loodetavasti saavutab täna õhtuks kantseleis esimese põranda-augu täite - nimelt on seal ahjude lähistel kokku kolm teadmata päritoluga põrandalauakahjustust, mille kõige lihtsam ravi on jupp lauda välja saagida ja asendada uue, terve lauajupiga. Vannitoas me vahetasime ühe terve laua välja (põrandalaudade suuna järgi tundub, et vannituba oli algselt kaks eraldi ruumi ja selle lootusetult purunenud laua otsas elas vahesein), nii et hullem saaks alati olla. </p><p>Mina... sain ühe positiivse vastuse vahepeal negatiivsena paistnud olukorrale, ei ma ei ole palgatööle läinud... aga jah, vähemalt üks ebaõiglus ja valetamine lahendati ära. Kena seegi. Veel suhtlesin armsa Karinaga tudengikorteri asjus, võimalik, et linnamaja teist korrust tuleb vaatama parim üürilisekandidaat võimalikest... aga eks ta ise otsustab. Mina kavatsen homme seal remonti edasi teha, pahtlit ja võib-olla lihvi ja kindlasti tapeeti... Et areneks. </p><p>Nüüd tuli üks laps ja ulatas sõnatult väikese palavikuga kraadiklaasi... Oeh. Tore, et paratsetamooli suurtes purkides müüakse. </p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-82104462945891378702024-03-15T00:59:00.000-07:002024-03-15T00:59:42.936-07:00Reede hommikul<p> ... sest ma lähen kohevarsti niigi tolmusesse Kantseleisse Legolase lävepakku lihvima ja püüan seda ebasümpaatset tööd natuke veel edasi lükata...</p><p>Lihvimise ja muu tolmutamise tagajärjel on mu parema käe pöidlaküüne kõrval üks lõhe, mis ei taha kuidagimoodi paraneda. Mingi aine puudus pluss geneetika pluss tolmutöö, mida mu nahk üldse ei kannata. Võeh. Täna püüan põrandaga ikkagi mingisse arvestatavasse lõpp-punkti jõuda. </p><p>Põrandaõli otsingud on üsna lootusetud olnud, ühest poest püüti meile kaela määrida õlist kolm korda kallimat vaha, mis nõuab teistsugust kohtlemist ja üldse... Õnneks leidis Mees mingi mitte-suurketi õlivahendaja, tuleval nädalal loodetavasti saab kätte. </p><p>***</p><p>Linnamajas sorteerin raamatuid ja kui Jumal annab, siis tuleval nädalal tapetseerin esikut. Raamatutega on nii, et "Vitja Malejev koolis ja kodus" läheb ilma vahepeatusteta majast välja, aga eriti hea vene keele oskuse eest saadud mikroskoopilise "Punamütsikese" tahtis Mees alles jätta - sest see on täiesti müstiline asi, ma vihkasin vene keelt kogu südamest ja tolle hetke vene keele õpetajat ka (meil oli neid kokku kümmekond). </p><p>Muidu on sealse remondiga raske, midagi tuleb ette võtta dušinurgaga, aga torud jooksevad nii, et selle millegi ettevõtmine on padukeeruline... Jällegi, tehniliselt korrektne, aga esteetilised mõttes hirmus. Äkki leiame mõned vähenõudlikud ja mitte-jõukad tudengid, kes lepivad... Võib ju loota. </p><p>*** </p><p>Otsustasin Maalehe tellimusest loobuda - hetkel ei ole me just ülearu jõukad ja millegipärast olid varem huvitavamad artiklid - ja siis oli eilses lehes pikk lugu minu armastatud ajalooõpetajast, kes, nagu selgus, on "Sata-sata" kirjutanud Mari Kalkuni ema. Lugu keskendus küll hoopis sellele, kuidas õpetaja küpses eas ehtekunstnikuks õppis. Taas on mul kahju, et ma ehteid ei kanna.</p><p>***</p><p>Ehtekandmise asemel tegin ühe muu kummalise teo. Panin endale juuksuri juurde aja, seda pole vist pruudisoengust saadik (21 aastat) juhtunud. No aga mul on ilmselt koroonatüsistus ja ealised iseärasused ja... vaja on Gümnaasiumilõpetaja Ema kohaselt viisakas välja näha. Juuksurilt ootangi lahendust, mis ei vajaks erilist hooldust ja näeks ka kolme kuu pärast hea välja, st kui kasvab, siis sobib ikka ühtlaselt hästi. Meie pastoriproual on umbes taoline soeng, mulle tundub sümpaatne. </p><p>Gümnaasiumilõpetaja Ema jaoks otsin ka kleiti, sest Põhikoolilõpetaja Ema kleidist olen lootusetult välja kahanenud (viimase kaalumise järgi 58,8 kilo, see on ligi 20 kg kaalukaotust kahe aasta jooksul, ups). Nii Hansmarkis, Oliveri poes kui Humanas on hetkel veel ikaldus, ehkki anti lootust, et suvisemaid mudeleid tuleb juurde. Oliveri poes püüdis agar müüja mulle pakkuda aina mutisemaid ja kirjumaid hilpe, ega mantli alt ei paista jah, et mul pole varjamist vajavaid pekivolte... ja Hansmarkis on hetke valik ilusat värvi, taskutega* telkkleit või ilusat värvi kleit suurus 40, mis on rinnast ja taguotsast kitsas, aga vööst lai, vabandage, ma olen endiselt herilasekehaga...** Jätkuvalt pole ma võtnud ette <i>vintage</i>-kaltsukate ülesleidmist, oleks vaja. Õnneks on veel natuke aega. </p><p>***</p><p>Oeh, seda lihvimist ei saa ikka lõputult edasi lükata. </p><p>Siiralt teie Tolmuahv</p><p>_________<br />*ma ei soovi piduliku kleidi külge taskuid<br />**laia, kahara seeliku puhul istub hästi suurus 38, mida selle ülemise otsaga ette võtta, ma ei tea, tegelikult ei ole üldse lopsakas figuur... ju oli minu jaoks vale mudel, aga see värv, oi, see värv...</p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-32928733053320728482024-03-12T00:03:00.000-07:002024-03-12T00:03:56.850-07:00Teisipäeva hommikul<p>Jõugu Juhil on alanud viimane õppeperiood, mis ootmatult tõi meie perelogistikasse väikese muutuse - hommikuti algab JJ kool nii hilja, et tema nüüd tavapäraselt enam koos perega hommikusööki ei söö, tõuseb siis, kui teised parajasti uksest välja lähevad, ja sõidab ise bussiga Linna. Oijah, nad saavad suureks... Aga selliste väikeste sammudega on vist leebem see iseseisvaks kasvamise ja oma elu peale mineku teadvustamine, mulle tundub. Vähemalt minu jaoks...</p><p>***</p><p>Lillebror märkis eile, et ta on avastanud, et kui ta ütleb, mis asjus ja kuhu läheb, siis lubataksegi, ei peagi enam salaja hulkuma minema. Kujutage ette, eks ole, 15-aastast inimest peaks nagu saama natuke usaldada. Rutiiniväliste liikumiste puhul on küll tähtis, kas on tarvis finantseerida, viia ja tuua, aga heade plaanide puhul pole ju kellelgi midagi ütlemist... Eile käis Lillebror ühe endise klassiõe seltsis (ja palunpalunpalun teeme nii, et see piiga jääb veel pikaks ajaks ainult endiseks klassiõeks, ei midagi muud, liiga noored ja muidu ka) nende ühise tuttava-sõbra haual, sest õnnetusest sai neli kuud. Oli olnud huvitav avastusretk mööda Raadi surnuaeda.</p><p>***</p><p>Linnamajas avastame aina uusi ja uusi insenertehniliselt korrektseid, aga elukorralduse mõttes tarbetuid ja garanteeritult koledaid lahendusi. Vanaisa ei mõjutanud ei Vanaema pisarad ega minu põrkimine, tema tegi asju nii, et oleks tehniliselt korras ja hiljem lihtne parandada ("Juhtmed peavad olema krohvi peal, kui midagi katki läheb, siis saab kohe ligi..."), esteetika ei lugenud midagi. </p><p>Eile hakkas Mees minu halamise peale üht täiesti tarbetu olemisega harutoosi uurima ja avastas, et juhtmetes on vool sees, aga puudub vihje, kuskohast see tuleb ja mis imeasja pärast seda juhet üldse tarvis on. Teise, nähtavalt tarbetu juhtme likvideerimine küll õnnestus, hea seegi. Nüüd peaks keegi - kardan, et siiski mina - ära lihvima ja värvima esikulae. Ajalehed on juba seinas...</p><p>Vanaisa esteetilist arusaamist kirjeldavad hästi tume-oliivrohelise trepikojavärvi sisse tekitatud hele-sinakasrohelised laigud, seal, kus ta puitpaneeli sisse mingeid juhtmeid vedas või midagi. Tekkis auk, oli tarvis ära värvida, noh, palun, roheline. Et heleduse vahe on umbes nagu mustal Mimil ja Valgel Minil, toonist rääkimata, polnud tähtis, roheline on roheline. Kuidas seda vana õlivärvi vähegi inimlikumasse tooni üle värvida, me veel ei tea.</p><p>***</p><p>Mu tomatitaimed üritavad minikasvuhoonest välja kasvada, ilmselgelt on tagumine aeg nad ümber istutada. Maakaevamiseks on veel vara, täna hommikul oli köögiakna all -7,7'C, aga kasvuhoonele tahan ma kohevarsti saada püsiva katuse peale. aitab sellest kilega mässamisest. Mehe andmetel on Linnas jupp pleksiklaasi, midagi tuleb juurde osta, aga lootus on hea...</p><p>*** </p><p>Ostmistega on muidugi nii, et korraliselt liikuva rahaga on hapusti. Linnamaja elektriarve on ka seekord palju suurem kui peaks olema, samuti meie kodu oma - ma ei tea tõesti, misasi neid kilovatte niimoodi sööb... Linnas on viga vast suures veeboileris, mis muudkui kuumutab ja kuumutab... tõmbame saba seinast välja, kuni seal keegi duši all käia ei taha. Urr. </p><p>***</p><p>Poliitikaminut, sisemine Karen saab sõna. </p><p>Rahvatervis, tõepoolest - magusamaks oleks nagu päästja olukorras, kus kaubanduskeskustes on veibipoed, alkoholijoomine on aktsepteeritav ja tubakamüük lubatud... Kõigepealt võiks alkoholi- ja tubakaaktsiis olla umbes 500% praegusest*, siis hakkame rahvatervisest rääkima, palun! Sala-alkoholile ja puskariajamisele nulltolerants (vahendajad automaatselt vangi) ja kes ikka mudajoodik peab olema, las käib Läti vahet. Vastutustundlik valitsus ei peaks eelarvesse üldse mürgiaktsiisi sisse kirjutama, vaid olema ebameeldivalt üllatunud, kui keegi loll ikkagi tubakat ja kanget alkoholi ostab (no jäetagu siis õlu ja vein odavamaks, nendest purjujäämiseks peab ikkagi rohkem pingutama....), viinasokiviina saavad pered ikka ostetud, kui paremat palavikualandajat ei oska leida. </p><p>Mis puudutab laste ülekaalu, siis palun väga, tehtagu lapsevanematele selgeks, et tervetele lasteaia- ja algkooliealistele lastele nutietelefoni ega tahvelarvutit ega isiklikku lauaarvutit EI OSTETA, kõik. Kui laps soovib paigal istuda, siis lugegu raamatut ja mängigu lauamänge, elagu päris elu. Ainult et... mina olin ekraanieelsel ajal äärmiselt mitteliikuv, pidevalt magusat sööv alakaaluline laps. Minu lapsed istuvad pidevalt ekraanide taga, kui neid sealt ära ei liigutata (noh, hea küll, nad ei ole enam väga väikesed, aga ikkagi...) - ainus ülekaaluperiood oli JJ-l pärast rästikuhammustust, mis tema ainevahetuse mitmeks aastaks rivist välja lõi. Küllap on kusagil ka mingi geneetikaprobleem mängus, aga mis see on, mis rasvumist soodustavat geeni jõulisemalt esile toob, mina ei tea. </p><p>***</p><p>Ma nüüd lähen ja avan pesunöörihooaja, päike on vaimustav ja Vanaema kummutisahtlist leitud valgetikandiga laudlina vajab päästmist - plekk aastast 199x on küll peaaegu välja läinud, aga päike on parim plekieemaldaja, nii et lootus on hea. </p><p>________</p><p>*ma ei tea ega huvitu, kui palju see praegu on, aga see on kindlasti liiga väike.</p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-64282552123816596142024-03-10T08:12:00.000-07:002024-03-10T08:12:01.420-07:00Märtsi esimene täisnädal<p>On olnud... huvitav. Kohe nii huvitav, et kui täna koguduse liikmete üldkoosolekul liidu aastakonverentsile kandidaate esitati, pidin kaaluma, et juhul, kui keegi peaks Mehe välja pakkuma... kas meile ikka sobib... sest elu kerib kevadepoole aina tihedamaks. </p><p>Esmaspäeval lihvisin põrandat. Lihvitavaid kohti on ikka veel ja veel ja veel. Legolas käis klassiga Tallinnas. Oli tore. Tore ei olnud, et esines arusaamisküsimusi, aga see on kord juba Legolase eripära, et ta räägib küll vabalt kolme võõrkeelt ja nuusutanud on veel kolme... aga eesti keele nüansse ei taju. Kõik lahenes väga sõbralikult. </p><p>Teisipäeval sai Lillebror kardioloogilt loa jätkata nii, nagu on - augustis ilmselt tagasi. Mina tegin Alfale süüa, sai tehtud ja osalejad söönuks.</p><p>Kolmapäeval... ei mäleta, mis toimus? Ikka lihvimine, aiatööd (talvega puude otsast allasadanud okste kogus on uskumatu) ja villavaibakesed. </p><p>Neljapäeval käisin tööintervjuul, kuhu ma tegelikult omal tahtel eriti ei kandideerinud. Oli minu arusaamist mööda sõbralik, aga ebamäärane vestlus, kuna intervjueerijad ei paistnud ise ka päris täpselt teadvat, keda ja mida neil vaja on. Eriti, mis ulatuses ja millise raha eest. Eks nad siis nüüd mõtlevad ja otsustavad. Veel käisime Lillebroriga arenguvestlusel. Areneb, aga teismeliste ümberistutamine on muidugi selline asi, nagu on. Küllap veab välja. </p><p>Reedel pahteldasin linnamajas kohe palju, kuni pahtlilabida purunemiseni. Õhtul käisin palvekas, kena oli. Pank kandis üle Vanaisa hoiused, ma olen nüüd rikas pärijanna (irooniat ju ometi mõistate? aga see raha võimaldab meil siiski osta paar ammumõeldud asja, nii et oleme tänulikud, lahkunul ei pea ju ilmtingimata olema midagi päranduseks jätta).</p><p>Laupäeval pahteldasid linnamajas Mees ja Jõugu Juht. Mina olin kolme lapsega (sest Sõbranna ka!) Viljandis võistlustel. Seekord meil Eesti meistrit pole, Legolas sai hõbeda ja poolhaige Lillebror neljanda koha. Las mõnikord võidavad teisedki. Legolas ja Sõbranna kiirustasid pärast veel peole, mis seekord oli olnud meeldivat sorti. Senised samalaadsed peod on Legolase kirjelduse põhjal meenutanud üht külabaari-diskot, kuhu ma kunagi väga noorena mingitel imelikel (loe: praeguseks meelest läinud) asjaoludel sattusin, tudengiklubid olid ikka palju leebemad kohad...</p><p>Pühapäeval juhatasin natuke pirukapausi-vägesid ja osalesin koguduse üldkoosolekul. Pärast tuli üks kodugrupp ise (!) endid kohvikutegijateks pakkuma. Halleluuja!</p><p>Lumikellukeste jaoks on ööd ikka veel liiga külmad, aga linnamaja aias ei ole enam jäämäge. Kassid käivad õue inspekteerimas ja lund on juba piisavalt vähe, et sain ühel päeval natuke parkigi riisuda. </p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-9202259898209497612024-03-03T23:43:00.000-08:002024-03-03T23:43:06.043-08:00Remondiseisust<p> Näitan Kantselei praegust seisu:</p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8Lux6eeJiqPzSNNb7k1KHoYxdhRs3zh85tvXAwjs8NJob7CtwyLzGUgHV__xc1cHlzOJOh_sBp7m-qQjef84BHEyTB5sUJlLfNsklVTCxphxHBDxnBkxTLKR54E8JgeaqivHmfkypnq9FIdyjusLrUL7Z-jf6kYeu5dvzsHbD8lE-WHQuY4RzyOtdALE/s2048/429853098_7690480584318002_6187770107843601607_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8Lux6eeJiqPzSNNb7k1KHoYxdhRs3zh85tvXAwjs8NJob7CtwyLzGUgHV__xc1cHlzOJOh_sBp7m-qQjef84BHEyTB5sUJlLfNsklVTCxphxHBDxnBkxTLKR54E8JgeaqivHmfkypnq9FIdyjusLrUL7Z-jf6kYeu5dvzsHbD8lE-WHQuY4RzyOtdALE/s320/429853098_7690480584318002_6187770107843601607_n.jpg" width="240" /></a></div><br /><p>Mimi käis eile õhtul inspekteerimas. See tuba ongi 28 ruutmeetrit suur, hetkel muidugi kajab hirmsasti ja me endiselt väga täpselt ei tea, mis me sellega teeme. On ideid, aga eks seda asja tuleb veel arutada. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-35112552864174300362024-03-03T06:19:00.000-08:002024-03-03T06:19:51.591-08:00Oli koolivaheaeg<p>Lisaks vaheajale saime täna 15-aastase lapse... või kuidas võtta, peale lühikese telefoni-intervjuu pole muud infot saanud, Lillebror viibis nimelt reedest saadik koguduse noortelaagris ja saabub alles õhtupoole. Olevat olnud tore, aga eks me põhimuljeid kuuleme hiljem, lasanje kõrvale.</p><p>Enne tänast oli ka midagi. </p><p>Mina olin terve nädala kodune ja perekonnane, sest kirjandusmuuseumi ja Töötukassa suhtluses on mingi jamps ja ehkki kõik minu poolt kohatud inimesed on väga armsad, otsustasin võtta rahuliku aja. See tipnes kokkuleppega minna tööintervjuule hoopis teise kohta... kuhu ma ise tegelikult nii väga ei taha, aga armas E. (kohvipaki toonides ukse tagant) muudkui soovitas ja veenis ja ma siis lubasin ta ülemusele, et tulen vaatan. </p><p>Mees käis natuke tööl ja lihvis Kantselei põrandat. Masin on veel homme hommikuni olemas, täna õhtuks jagub ka tööd. </p><p>Jõugu Juht nautis vaheaega peamiselt arvuti taga, aga võõrustas ka Semu, kes tundub olevat aastaga veel pikemaks kasvanud, nüüd on ta umbes sama suur kui JJ ja Legolas kokku. Aga täitsa muhe ja muidu ka hea poiss. </p><p>Legolas käis sünnipäeval Väikeses Kuurortlinnas. Oli tekkinud kontakt kohaliku gängiga, aga õnneks ainult pahurdamise tasandil. Veel käis Legolas oma esimese <i>crush</i>i, juhtumisi praeguse klassiõe sünnipäeval. Selle suhtes oli mul eriti kehv tunne, sest <i>crush</i> ei ole enam ammu see imearmas lapsuke, kellel ma mingi lasteaiapeo asjus seljapealseid nööpe tohtisin kinni panna, vaid, hm, normaalne tiinekas (laenates Sõbranna sõnavara), mis minu kõnepruugis ei tähenda midagi head. Pealegi peeti pidu otse Võhandu jõe kaldal... aga oli olnud üllatavalt vaikne ja rahulik. </p><p>Lillebror, jah, peab sünnipäeva ja võõrustas siin oma Sõpra. </p><p>Perekondlikult käisime Kuurortlinnas Teise - nojah, nüüdseks ainukese - Vanaisa juures ja kuna me juba sõidus olime, siis ka pealinnas poodlemas. Sai Lillebrori sünnipäevakingitus - uuem ja suurem kasvuhoone -, said saapad hanepoeg Legolasele ja veel paar vajalikku asja.</p><p>Siis sai nädalavahetus ja sai lihvimismasin ja võeh... põrandalihvimine on üks jube töö, eriti kui tegu on põhjalikult sissekõnnitud põrandavärviga. Ja mina ei pea seda tegelikult ise tegemagi - noh, mina lihvin alates homsest väikese kettaga trelli otsas, servi ja madalamaid kohti, mis suure masina jaoks kättesaamatuks jäävad. See põrand lainetab nagu... nagu üks väga vana põrand, mis ta ongi - aga ilus on ka. </p><p>Esimesed lumikellukesed on poole sentimeetri jagu maa seest väljas ja õues pakutakse päikest. Ilus. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-64304893371856795502024-03-01T00:08:00.000-08:002024-03-01T00:08:19.283-08:00Palju õnne märtsikuuks!<p> Ega ei tea ju, kas see kuu meile erilist õnne toob, aga igatahes lähevad päevad valgemaks ja ehk hakkavad - atsih - pajukiisudki ennast näitama, see on ikka tore. </p><p>Praegu on märtsist teada, et...</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>laenutame suure põrandalihvimismasina ja lihvime Kantseleid kohe hoolega;</li><li>Legolas läheb taas sünnipäevale;</li><li>Lillebror osaleb koguduse noorte talvelaagris;</li><li>me saame 15-aastase lapse;</li><li>Jõugu Juht võõrustab Semu;</li><li>Legolas käib klassiga Tallinnas ja peab muidu arvestuste nädalat;</li><li>Lillebror käib südamearstil;</li><li>mina käin notari juures;</li><li>mina teen Alfa puhuks korra süüa (õudus, kuna toidutalumatused ja -eelistused);</li><li>Linnamajja tuleb ahjuparandaja;</li><li>Legolasel ja Lillebroril on meistrivõistlused;</li><li>meil Mehega on koguduse üldkoosolek;</li><li>õlitame Kantselei põrandat, Legolas kolib selleks ajaks välja (õli haiseb, tema tuba on Kantseleiga otseühenduses;</li><li>Jõugu Juhil on inglise keele eksam.</li></ul><div>Kusagil selle aja sees valmib üks loovtöö ja üks UPT. Kusagil selle aja sees pikeerin tomatid. Kusagil selle aja sees on üks klaarimine, milles mina olen täiesti süütu kannataja. Kusagil selle aja sees on villavaibakeste-kanga mahakudumine. Loodetavasti tuleb siia veel lisalapsi (peale selle õlitamispäeva, eksju) ja loodetavasti lubab ilm teha ka aiatöid. Kuu lõpus ehk saabub perekond Kurg ja on juba täitsa nähtav, kuuldav ja katsutav kevad. </div><div>Veel loodaksin mingitele planeerimata ja ennustamata rahalaevadele, aga ühe imetoreda paiga mikrolaat on täpselt meistrivõistluste päeval ja ega sealt suurt sissetulekut oodata olekski... ja minu jõud ei ole veel päriselt taastunud, noh, ega umbes täpselt kaks kuud pärast teelahkmel olemist* ei peagi vist veel. No aga küllap tuleb see, mis peab tulema. </div><div><br /></div><div>__________</div><div>*ma arvan, et see oli üks kõige kummalisemaid kogemusi elus - taipamine, et ongi selline hetk, mil on võimalik päriselt ära surra ja see otsus on sellel hetkel enam-vähem enda teha. Ärge kodus järele tehke.</div><div><br /></div><p></p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-12220858045542763172024-02-26T00:59:00.000-08:002024-02-26T00:59:23.922-08:00Kuidas me praegu toime tuleme<p>Teate, ma ausalt ei uskunud päris lõpuni, et valitsus lastetoetuste kärpimise ja maksutõusud päriselt ellu viib. Nii pahatahtlikud ja lollid ei saa eesti poliitikud ometi olla! </p><p>Nojah, selgus, et saavad küll - ja nagu ma neil päevil olen lugenud, on neil ka kari kaasakaagutajaid. Hea sakslanna, öeldi sellise suhtumise kohta hm, ühel teisel maal teisel ajal, aga ma kahjuks ei leia viidet, sakslased häbenevad oma ajalugu endiselt hirmsal moel. </p><p>***</p><p>Igatahes on reaalsus selline, et minu elu ja tervise, pluss põhimõtete tõttu tehtud otsuste (töölt lahkumine) ja valitsuse alatuse tagajärjel kaotame me igal kuul umbes 1000 eurot, võrreldes umbes aastataguse ajaga. Kuna ma lahkusin töölt vabatahtlikult, ei saa ma ka sentigi töötuskindlustusest. Töötukassa tegeleb üldse viimasel ajal minu järjekindla hanitamisega, aga see on teine teema ja ei vääri täna pikemat kirjeldamist. </p><p>Lisaks hinnatõusudele ja sissetulekus kaotamisele tekkis loodetavasti tulevaasta kevadsuveni kestev püsiväljaminek Lillebrori kooliarve näol - aga ega meil palju häid valikuid enam olnud. Puberteet pluss Lapselaps pluss ATH... Lapse elu, tervis, isiklik õpirahu ja tema jaoks turvaline koolikeskkond on väärtuslikumad kui uued riided või maeiteamis. </p><p>Natuke midagi tuleb tõlgetest, aga see on umbes ühe poeskäimise jagu... soodushindade leidmise puhul. </p><p>Natuke midagi tuleb vaiba- ja sallitööst, aga ka see on napp... heal juhul Lillebrori koolimaksu jagu. </p><p>Sääste on, mitmes eri taskus. Mitte palju ja tegelikult on need sihtotstarbelised, aga arved peavad olema makstud ja toit laual sõltumata mingitest tuleviku kulutamisplaanidest. </p><p>***</p><p>Toiduplaani ja poenimekirja koostamine on suurepärased ja vajalikud mõtted, aga laste eluperiood on selline, et raske on mitu päeva ette ennustada, millised (ja mitu) sõpra külas on. Või vastupidi, kes on kodust ära. See tähendab, et teatud odavamaid toite ei saa pikalt ette planeerida või kui, siis üldjuhul koolinädala algupoolel. Laupäeval tegin spontaanselt kõrvitsa-püreesuppi ja karulauguvõiga leibu*, sest külas polnud ei Sõbrannat ega Laenulast, nemad jääksid selle toidu juures mõlemad nälga. </p><p>Sellegipoolest elame suurelt osalt sügavkülmas, sahvris ja keldris oleva peal. Piimatooteid, leiba-saia, puu- ja aedvilja pluss sooduspakkumises olevat toitu tuleb ikka jooksvalt osta, kolm teismelist poissi ja sõbrad söövad palju. </p><p>Endiselt on mul liha ja vähegi eksootilisema aed- ja puuvilja puhul hinnapiir, millest kallimat põhimõtteliselt ei osta, kui ei ole just mingi eriüritus. Liha puhul tähendab see kuni 4 eurot kilo**, paprika-tomati-suvikõrvitsa puhul 2 eurot, tsitruseliste ja muu puuvilja puhul 1.50. "Paulared" õunad on tegelikult päris head... Tõsi, kui brokoli on oma tavalisest hingehinnast vähegi soodsam, siis ostan ma teda ja muud juurdekuuluvat, sest brokoli-peekoni-paprika-makaronisalat on üks meie pere absoluutsetest lemmikutest. </p><p>***</p><p>Suured kodumasinad töötagu öösel. Natuke ikka õnnestub kokku hoida. Triigin nädalavahetustel - ja seda ma teen endiselt, Mees käib tööl viisakalt riides ja kortsmoonikute jaoks pole kapiruumi kusagilt juurde tekkinud. </p><p>***</p><p>Riideid ja jalatseid ostetakse vajaduspõhiselt. Mõnel juhul on muidugi õnn ja rõõm, kui üldse midagi saada on, Legolas on meil praegu see saapatu hanepoeg... ehk, tähendab, tema olemasolevad saapad peavad vast kevadeni vastu küll, aga uueks talveks on midagi kindlasti vaja, õnnetuseks ei küsi saapavabrikandid Legolase käest, mida ta on nõus jalga panema...</p><p>Mingeid kodutekstiile tuli ka Vanaema kappidest, peamiselt küll valgeid laudlinu, aga ka voodipesu. Kodumasinate suhtes ma veel kindel ei ole, Vanaema saumikser on igatahes puhtakujuline õnnetus, aga üldiselt püüan sellest pärandist oma pere tarbeks ära kasutada nii palju, kui vähegi võimalik - isegi kui ei ole tegu päris minu enese valikuga, näiteks Kantseleisse tuleb kaks heledast puust raamaturiiulit, sest neid on meil vaja, linnamajas pole mõtet hoida ega Mehel ekstra uusi valmistada... ehkki meie kodus on siiani kogu puit põhimõtteliselt tume olnud. </p><p>***</p><p>Arvete ja toidu kõrval on kolmas prioriteet laste vajadused - Jõugu Juhi ja Lillebrori koolimaksud, Legolase sport ja tantsimine, laste sotsiaalne elu mõistuse piirides. Ega teater või kino meid Mehega nii väga ei ahvatlegi, vaatasin siin hiljuti Vanemuise mängukava, polegi nagu midagi huvipakkuvat. Mingeid abielu-kohtinguid tahaks küll, hm, esimese korontiini ajal me käisime korraks kümnekilomeetrisel autosõidul siinsamas, et ma saaksin sinililli näha... Äkki midagi taolist. Mõnikord, kui lume- ja poriolud lubavad, käime oma krundil kahekesi jalutamas, see on ka ilus. </p><p>***</p><p>Neljas prioriteet on praegu ehitus. Ma ei taha eriti mõelda, kui palju läheb maksma põrandalihvimine ja -õli, aga see tuleb kindlasti esimesel võimalusel ära lõpetada, kaua need tuvikesed läbi ehitustolmu käivad... ja siis on meil vähemalt kõik põhilised eluruumid natukegi korras. </p><p>***</p><p>Viies ja paratamatu kulutamispunkt on hädavajalikud ootamatud olukorrad. Sel kuul veepump ja miski autoparandus, kokku ligi viissada eurot... ei olnud üldse nii lõbus kui pidanuks. Õnneks on niisuguste asjade jaoks sihtotstarbeliselt natuke raha kogutud. </p><p>***</p><p>Ja meil ei ole kodulaenu, see on muidugi rõõm. Rikkurid sihukesed, arvavad valitsuseliikmed. Mnjah, olles küll majaomanik, ühtlasi maaomanik, on meil sularahaga pidevalt kitsas... </p><p>***</p><p>Täna ütlesin Mehele, et ärgu ta toidupoodi mingu. Külmikus on viis liitrit piima ja palju mune, sügavkülm endiselt peaaegu silmini täis ja keldris palju moosi - täna tehakse meil õhtusöögiks pannkooke. Muidu on ka nii, et võiksime ilmselt mõnenädalase blokaadi üle elada, elukoha geograafilise asukoha eripära, kui pood on päris kaugel, tullakse sealt alati suure seljatäiega. </p><p>Ja selle kõige kõrval, jah, otsime Lillebrorile mitte just odavaid sünnipäevakinke (sest laste vajadused, eksju, ja tema soovid on praegu tegelikult mõistlikud), kaalume murutraktori ostmist, sest sihtotstarbeline päranduse kasutamine... ja keeldume endiselt loobumast valitud elustiilist. </p><p>Tuleme toime, aga ilma valitsuse perevaenulike otsusteta oleks mõnevõrra lihtsam. Kas meie lapsed tulevikus niisuguste poliitiliste suundadega riigis elada ja makse maksta tahavad, on muidugi iseasi, hetkel meil valitsusparteide valijaid peres ei ole ega arvatavasti ka tule. </p><p>___________<br />*me tõesti ei tähista vabariigi aastapäeva kuidagimoodij a ma siin praegu püüan sügavkülma tühjaks keeta-küpsetada...</p><p>**50-protsendiline allahindlus, ainult - ja sügavkülm. Ma ole endiselt saavutanud võimekust osta ja preprareerida korraga pool siga kohalikult talupidajalt, ehkki talupidaja on täitsa olemas...</p>Unknownnoreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-15665428933388728662024-02-25T06:49:00.000-08:002024-02-25T06:49:25.839-08:00On saabunud koolivaheaeg<p>Tõepoolest. See vaheaeg jääb Jõugu Juhile viimaseks päris vaheajaks üldhariduskoolis. Järgmise vaheaja sisse sõidab juba eesti keele riigieksam ja suvel... saab tal olema lihtsalt suvi. </p><p>Sel nädalal sain mitmelt poolt kehvi uudiseid, ärritusin ja valasin nördimuspisaraid. Mulle kohe mitte ei sobi, kui valetatakse! Pealegi on kellegi tegematajätmise tagajärjel meie perel rahaline kahju ja üldse. Ma täpsemalt ei räägi, paar head inimest püüavad olukorda klaarida, aga hetkel on inetu ja mul on absoluutselt õigus olla maruvihane. LÕRR.</p><p>Esines puberteedihetki (need ka veel, eks ole). Õnneks on tegu esinevate hetkede, mitte kestva püsiseisundiga. </p><p>Vabariigi aastapäeva me eriliselt ei tähistanud - nagu ikka. Õhtusöögilauavestlus oli küll poliitilisem kui tavaliselt, sest Ukraina sõja alguse aastapäev ja... Üks lastest teadis, et piltidele erakordselt rumala näoga jääv minister on ka telepildis erakordselt rumala näo ja erakordselt rumala jutuga. Kahju küll, et kedagi kohasemat ministriks panna ei olnud, aga ega need teisedki... seo kokku ja pane allavett ujuma. Allar Jõksi seisukohavõtt laupäevases lehes oli küll arukas, kui neist kuulsatest ja tähtsatest veel mõelda, Jõks muidugi minister ei ole... </p><p>Kõige tähtsamatega oli nii, et... Jõugu Juht hakkab terveks saama, tänu Jumalale!</p><p>Legolas ja Lillebror esinesid kumbki oma kooli aktusel. Üks tantsis, teine laulis. </p><p>Legolas käis sünnipäeval. Sünnipäevalaps - Legolase lähim gümnaasiumisõber, imeilus ja tark poiss - oli Legolase küsimuse peale, mida kingiks oodatakse, arvanud: "Su ema võiks midagi küpsetada." Siis ma norisin kaks nädalat, kui Legolas kodust küpsetisi kaasa võttis, kas ta viib tootenäidiseid. :) Lõpuks telliti <i>brownie</i>'sid ja Legolase jutu järgi olid need kadunud nagu kerisele - kooki olevaki pigem vähe olnud. Ka täna läheb ta sünnipäevale, aga seekord viib kingiks klassikalisemaid lahendusi. </p><p>Lillebror elab aiatööplaanide tähe all. Keeruline on, kui lapsel on huviala, millega seotud probleeme ei saa lapsevanem kuidagimoodi lahendada - tema aasia tulikate ja kroonülaste kallal pidid olema tundmatu päritoluga ussikesed, mingit nõu oli ta Aiaelu grupist saanud, aga olukord kisub vist lootusetuks. </p><p>Mees tegutses Kantselei lae teemal. Kuidagi ei saa siledaks. See-eest õnnestus mul tapeedi värvmine esimese korraga. Tuleb mõelda, kuhu see ülejäänud värv läheb, kas tahab Lillebror endale ihukarva toaseinu või meie ise, kui peaks suvel uue ahju saama. </p><p>Veel tegi Mees ära meie tuludeklaratsioonid. Midagi saab tagasi. </p><p>Esimesed lumikellukesemillimeetrid on väljas, samuti mõned nurmenukulehed. Õhtuse bussiga tulevad Lillebror ja tema Sõber (kes tundub meie viimasest kohtumisest saadik olevat viis sentimeetrit kasvanud) ja kui Mees nüüd selle lae eiteamitmendat korda tegeletud saab ja JJ abiga ülemise aknaliistu paika... siis saab bordüüri ka ära kleepida. Äkki õnnestub enne aprillikuud tuba valmis saada...?</p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-70359710626672333712024-02-21T23:40:00.000-08:002024-02-21T23:40:43.207-08:00Jälle hommikuselt<p>Sooja poole pöörduv ilm on muidu tore, aga hall hämarus ei aiata kaasa ärkamisele, see osa on kehv. Eks ma siis jälle kirjutan, saan vähemalt mõtte liikuma. </p><p>Eile käisin kütmas ja pahteldamas. Pahteldamisega on nagu on, ega ma seda ju maalritasemel ei oska - aga peaaegu ükskõik mis on parem kui krohviaugud. Kütmisega aga on kehvasti, see ülemise korruse ahi vajab iga kord pikemat veenmist. Veenmise käigus tõmbab ta kõigepealt tagurpidi, lausa leegi uksest välja ja see ei ole kuidagimoodi aktsepteeritav, kui me tahame selle maja korrused kaheks eraldi üksuseks teha. Kirjutasin endale teadaoleva info üles - et millised küttekehad ja mis aastast, Mees saadab selle täna meie usaldusväärsele ahjufirmale edasi. </p><p>***</p><p>Mees retsenseeris loovtööd kaltsuvaiba kudumise kohta. Vaip oli tõeliselt ilus ja selle kudunud laps kindlasti tubli, aga pidas hasplit kerilauaks, piiritsat süstikuks ja nimetas tallalaudu - uskuge või mitte - pedaalideks. Mh. Orelil ja autol on pedaalid, kangasteljel on tallalauad. Ja süstiku sisse käib pool, mida aetakse vokiga... kaltsuriba puhul poleks see võimalik, järelikult piirits. Pedaali-sõna peale tegi ka laua taga seda juttu kuulnud Legolas nägusid - ikkagi viiendat põlve kangru laps, ehkki ta ise peale kanga ülesajamisel abistamise teemaga ei tegele. Jäi küsimata, kas kudujalaps kunste oskab pidada - ebausk on täiesti vale asi, aga kangakudumine on kümme tuhat aasta vana töö, selle juures peab pidama vähemalt seda, et ülesajamise lõpus tuleb pats kiiresti peost lahti lasta, siis saab kanga ruttu maha. Ja mahaõikamisest tuleb igaks juhuks teada anda, et keegi poole pealt kogemata juurde ei tuleks, muidu lõigatakse tulijal elu katki... viimase kohta ma pole statistikat teinud, aga lahtilaskmise kiirus töötab küll, viimase kitsa kanga ülesajamisega oli igavene jama ja näete, jäigi teine vinduma, poolteist kuud ootas minu haiguse pärast ja üldse. Muud kunstid, mida ma tean, käivad leiva ja laua kohta, kangakudumisega oli midagi veel, aga neid ma kahjuks ei mäleta. </p><p>***</p><p>Vitsakimp köögilaual avas eile esimese õie. Nii et meil õitseb kirss. :)</p><p>***</p><p>Lillebroriga teeme aiandusplaane. Nii palju oleks teha ja nii vähe kevadet-suve on... Igatahes tahab Lillebror nädalavahetusel koristada verandat, mis on meie aiatöötuba. Ilus mõte. </p><p>***</p><p>Aiatööde teemal on mõte osta Vanaisa pärandusrahade eest üks hea hinna-kvaliteedi suhtega murutraktor. Et niidaks suvel ja sahkaks talvel ja üldse teeks elu kergemaks. Ma tahaksin poistele mingit saunaformaati ka, aga nende hindu tuleb veel uurida. Kui keegi teab soovitada traktorit või 4-5 inimest mahutavat valmissauna*, siis aitäh, võtan soovitused arvesse. </p><p>***</p><p>Täna loodan värvida Kantselei seinad. Tuleb hele hallikas-beežikas... loodetavasti mitte liiga ametiruumi moodi. Veel tellisin õhtuks Linnast viimased kaltsu-eiteamisasjakotid koju, sorteerin lõpuni, siis on vähemalt selge, millised kudumid lähevad harutamisele ja villavaibakestesse, sest üleeile sorteerisin juba minuni jõudnud lõnga ja oeh... magan keralaos, kitstelje juures ootab suur hulk värvide järgi sorteeritud lõngu kassivaipadeks kudumist. Ülehomme lubatakse head sooja ilma, siis käärin kanga, uuest nädalast hakkan kuduma. Ega kogu see kupatus iseenesest ei vähene. </p><p>Kui nii võtta, siis käib praegu peaaegu kogu minu elu selle ümber, et teha midagi... mis võimaldaks midagi järgmist, ja need midagid on tihtipeale seotud koristamisega. Tuleb olla tänulik, et on, mida koristada. Kaosest peab sündima kord, sest kord on hea ja meelepärane. </p><p>______<br />*meil pole ise nullist ehitamiseks lihtsalt aega, Linnamaja kõpitsemine ja Majas vajalikud tööd ei lase - mingi IKEA või Lego moodi saun võib olla, eraldiseisev, kokkupanek on ikka kiirem ettevõtmine kui ise puiduladudes käimine, laudade parajakssaagimine ja nii edasi. </p>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-38242874775270452702024-02-19T23:53:00.000-08:002024-02-19T23:53:45.997-08:00Hommikuselt<p>Viimastel öödel olen unes näinud endiseid kolleege, isegi sõbralikus võtmes. Väga huvitav ja igatahes intrigeerivam kui näha Vanaisa ja Vanaema pahastena koristamisel osalemas. Eks jah, see urn on meil ka... ootab minu ja nüüd ja JJ tervenemist ja libisemisvabamat liikumisvõimalust. Onu Ants on küll lõpmata vitaalne, aga temagi luud on kardetavasti eakohases seisundis ja Raadi kalmistu on hetkel tõenäoliselt jääõudus. </p><p>***</p><p>Kui linnamaja vastas peaks elama keegi aknal passiv (vana?)inimene, siis tal oleks juurdlemist küll. Tulevad sinna räämas olekuga majja mees ja naine, korstnast hakkab tõusma suitsu, viivad kotte ja kaste autosse... No aga see tekstiil, eks ole. Eile leidsin ootamatust kohast suure prügikotitäie lõnga ja kudumeid, mida tuleb sorteerida (kohevarsti hakkan), oma ülikooli lõpukleidi, suure valgetikandis laudlina, tuttuusi ja auklikke froteerätikuid läbisegi sahtlis... Mingist jubedast kunstmaterjalist lillelise, tuttuue aluspesu, mida Vanaema muudkui minu tuleviku tarbeks ostis - minu keha, vabandage, ei kannata muud kui puhast puuvilla -, ajasin otse prügisse, ei jaksanud sorteerida. Küllap kannavad pesu ka prügimäeasukad, kui neid juhtub olema, pealegi ei olnud jaksu süveneda, kas see kunstkraam on veel üldse kantav. Uuemate poesiltidega pesud viisin juba sõja alguses Ukraina riideabisse. </p><p>Veel tõmbasin eile ülemise korruse esikus lipendavat tapeeti maha ja tuvastasin, et see sein vajab enne igasugust muud viimistlemist lauspahteldamist, sest Vanaisa oli 1992. aastal tapeedi kleepinud otse alasti krohvi peale - ja krohv teeb ka krõp-krõp-krõp... Väga praktiline, et meil parajasti Kantselei remont käsil, homme lähen pahtlipangega. </p><p>***</p><p>Saabus maamaksuteade ilma ühegi vihjeta, millise maatüki kohta see käib. Olles maaomanik, ühtlasi majaomanik, kellel on sularahaga pidevalt kitsas, tahan ma teada, mille eest ma täpselt maksan - kumb neist või mõlemad kokku...? Arupärimise vastuseks saadeti pikk oopus tulumaksu kohta, automaatvastus, aga loodetavasti loeb minu kirja ja vastab ka elus inimene. </p><p>Mh, e-riik, aga kohe algusest peale kogu infot anda nad ei suuda...</p><p>***</p><p>Vaatasin (ilma helita, sest see pole seda väärt) euro-võidulaulu koos viipekeeletõlgiga. See noormees andis kogu kupatusele kindlasti umbes poole jagu juurde ja peaks kindlasti lõppvõistlusele kaasa minema. Muidu ma põlastan 5miinust sügavalt, sest ropendamine*. Nende ainus pluss, millest teismelised fännid paraku aru ei saa, on tekstidesse pikitud nii-öelda lihavõttemunad - no öelge mulle, kuidas see asi eesti keeles on, kui filmi või muusikasse on peidetud vihje hoopis millelegi muule! Meie lapsed ei tea midagi väi-kesest parrrdikesest ja sellest, kuidas mooonid kõikk on pikkad-pikkad-pikkad... ja isegi mitte sellest, kuidas see narkootikumidega seostub. Viimast seost, mida olen kunagi kusagilt lugenud, ei leidnud mina ka kiire guugeldamisega, kaua ei viitsinud otsida... no aga opioidid on kõik algselt (või ideena, need hilisemad) moonidega seotud... Ühtlasi on selgunud, et meie lapsed ei teadnud, kes on Kiku nondesamade miinuste suusatamise-laulus, mida Sõbranna ilmselt armastab - tema käest ei ole trehvanud küsima, kas ta teab. Võiks ju ometigi teada või mõelda, oeh... </p><p>***</p><p>Legolas lubas mul vaadata videot tuvitantsutrennist. Lausa kaht. Ühe puhul oli kogu koreograafia andestamatu karglemine, ehkki tantsijad kenad... teine ("Soovide valss") imeilus. Tants on suhtlusvorm ja näha neid kahte omavahel suhtlemas olukorras, kus nad ei tea, et keegi neid jälgib, on lõpmata armas. Isegi kui ma muidu tantsimist üldse vajalikuks ei pea - vabandust, Nodsu, igasugune liikumine liikumise enese pärast on minu jaoks mõistetamatu. </p><p>Siitkandi tantsupeo piletihind on samuti andestamatu, oleks siis selle eest mingit normaalsust nagu garanteeritult vihma- ja sääsevaba ilm, mugavad seljatoega istmed ja puhtad, tsiviliseeritud kempsud**... aga tuleb minna, Tuuletütar tõenäoliselt tantsib ja meie tuvid... ehkki peolepääsejate kohta otsustamise aeg on ju alles aprillis.</p><p>*** </p><p>Tõime Linnast ära sisustuselemendi - puukasti. See oli köögis pliidi juures juba minu sünnikodus, papa Juhani sünnikodu*** asemele ehitatud majas, mis meilt kõrvalasuva tehase laiendamiseks ära võeti, kui ma kolme-nelja-aastane olin - oli pikk kohtusaaga, kusagil on mõned paberid alles. Meil pole siin kunagi korralikku puukasti olnud. Lapsed vaatasid ja imestasid, et see on ju see, mis Vanaema juures alati pliidi all oli... Oli jah, aga kui maja väljaüürimisele läheb ja sinna tulevad võõrad, siis vähemalt puukasti turvalisuse eest tahan ma hoolitseda. Ilmselt tulevad linnamajast koos raamatutega ka paar riiulit ja võimalik, et tammepuust söögilaud. Muu kraam jääb üüriliste tarbeks sisse või läheb kuhu iganes... aga sellega ma veel ei tegele. </p><p>***</p><p>Oeh. Naine, hakka tööle. Internet on läbi loetud ja õues on päike. Pesu on vaja riputada, mingi õhtusöögi-idee välja mõelda (ja selle jaoks liha sulama võtta), lõngad ja üks segakraamikott sorteerida. Ja puukastile sobiv koht luua, loomulikult. See pole küll niisugune nagu Soolavaresel, kus Pelle ja Tjorven said õhtuti puukastis istuda, kuni täiskasvanud lõputult juttu ajasid, aga igal juhul parem kui plastmassist maasikakast, mis meil siin praegu on. </p><p>__________<br />*ärge nüüd öelge, et Onu Bella ka... jälestasin. Hilisem kokkupuude loomakliiniku apteegis ei jätnud ka meeldivat muljet. </p><p>**tülgastavate plastputkade kasutamine on IMHO aktsepteeritav ainult juhul, kui üritus toimub kuskil, kus muidu mitte kunagi üritusi ei peeta, näiteks üüritakse erapeo tarbeks kellegi heinamaa. Muidu... ilge. </p><p>***sest sõda ja tulekahju, eks ole... </p>Unknownnoreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-19645372609912750392024-02-18T06:03:00.000-08:002024-02-18T06:03:26.947-08:00Igav<p>Vähemalt nii see tundub. </p><p>Tähendab, pühapäeva pärastlõunast pühapäeva pärastlõunani on päevad olnud kuidagi nii tavalised, et üldse ei tea, millal midagi juhtus või pigem ei juhtunud. </p><p>Noh, eelmise pühapäeva õhtul tõi Lillebror siitkandi võistlustelt pronksi (neid oligi vähe) ja Legolas Lätist vibuvõistluste kombe kohaselt jagatud üheksanda koha. Õigemini, Legolase saime kätte alles esmaspäeva õhtul, nad jõudsid nii sügava öö ajal, et inimlikum oli jääda ööbima trennimajast kaks maja edasi...</p><p>Vastlapäeva me ei tähistanud. Legolas ei armasta hernesuppi ja mina ei armasta vastlakukleid, seega ei sobi meie perele traditsiooniline vastlatoit. Koolides muidugi oli supine ja kukline ja ilmselt ka liulaskmisene. </p><p>Sõbrapäeva tähistasin toiduteemal perekondliku lemmik-makaronisalatiga. Lillebror olevat amorposti kaudu paarile kummaliselt käituvale klassivennale tõtt öelnud (ei ole normaalne, kui kaheksanda klassi poisid üksteist koolis silitavad...). Legolas viis loomulikult Sõbrannale lilli. Jõugu Juht ja tema kopsupõletik olid sõbralikult kodus. </p><p>Jõugu Juht käis koolis kolm päeva, sest kontrolltööd. Ütleb, et väsib ikka, süda kipub pikema jalutuskäigu peale kloppima ja... loogiline ju, palavik on läinud ja köha on rahulikumaks jäänud, aga ega ta veel terve ei ole. </p><p>Mina olen nii umbes kolmveerand-terve, koon juba väikese teljega kangast, toon puid (kui mehi käepärast pole) ja lõpetasin Kantseleis tapeedipanemise. Täna ostsime ära seinavärvi ja bordüüri, ehkki lagi vajab veel kõpitsemist.</p><p>Reedel käis Legolas spordiarsti juures - kõik näitajad on suurepärased, tänu Jumalale selle eest! - ja Jaanipäevatalulapse sünnipäeval. Sweet sixteen. Laupäeval võttis ta Linnast kaasa Sõbranna ja siis nad tulid õhtuse bussiga, olid väga armsad, mõistlikud ja kurr. Ja meil oli õhtusöögilauas neli last. Väga ilus.</p><p>Valge Mini, kellelt ma ikka aeg-ajalt küsin, kas ta on elus - ta vaatab selle peale otsa suurte solvunud silmadega, aga tema üldine olek on eakohaselt ülihädine ja lombakas, ikkagi 15 (erinevalt pool aastat vanemast mustast Mimist, kes kepsutab ringi, nagu ei saaks oma väärikast vanusest üldse aru), oksendab neil päevil palju. Kõlab julmalt, aga loodetavasti peab ta vastu, kuni maa enam külmunud ei ole...</p><p>Kasvatusküsimusi esines ühe lapsega küll, puberteet on kahjuks pikalt vinduv haigus. Sellegipoolest on igavad ja ühetaolised päevad pigem õnnistuseks. Asjad saavad tehtud ja elu on muidu ka hea. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-73472195112210638042024-02-14T23:17:00.000-08:002024-02-14T23:17:55.242-08:00Neljapäeva varahommikul<p>Mees pole veel teada andnud, et kõik lapsed on ära jaotatud - ootan temalt igapäevaselt sellekohast teadet, sest nojah, üks natuke tuttav sai kümmekond aastat tagasi meie linnateel liiklusõnnetuses surma ja üldse... Küll aga on juba valge, mis õnn ja rõõm. </p><p>Üleeile tõin ahjupuid tuppa ja kirdetuul puhus kuuriteel niimoodi näkku ja ilmselt ka kopsudesse, et paar tundi hiljem hakkasin köhima... ja köhin siiani. Vähe sellest, et see kopsupõletik ebaharilikult raske oli, ta ei taha ka ära minna! Kuigi, kui järele mõelda, siis ei tahtnud eelmine ka, sain mitu aastat imelike õhuvahetuste või hallitusseenerohke aja (sügislehed...) puhul hinge välja köhida. Vähemalt on täna oluliselt soojem õueilm.</p><p>***</p><p>Tööotsingud hapnevad. Eelkõige sellepärast, et mulle meeldib muuseumitöö nii väga - isegi kui ma terve eilse päeva sisestasin käsikirja seda osa, kus oli miljon ja veel paar kannet vallamajade arhiividest, mitte midagi põnevat... No aga see on lihtsalt osa tööst, küll varsti läheb jälle teoorjuseks ja koolikatsumiseks.</p><p>Teine tööotsimise häda on, et silmajäävates kuulutustes tahetakse, et inimene suudaks kõike - tegeleda dokumentatsiooniga ja organiseerida ja teha veel põhitööd ka... aga dokumentide täitmine tundub õudne, kui just etteantud blanketid ei ole, ja organiseerimine on lausa võimatu. Tahan olla taustajõud, keda pole näha ega kuulda, aga kes teeb midagi kasulikku ja saab selle eest raha. Koolitööl palvetasin igal hommikul, et võiksin sel päeval kellegi jaoks kasulik olla - just nii mõttetu tädi olingi, et kasulikkust tuli eraldi paluda. Enam ei taha saba ja sarvedeta koosolekutel istuda või avastada, et planeeritud tööd ei saa teha, sest asjassepuutuvad inimesed on haiged või on neil mingi muu häda... </p><p>***</p><p>Tööotsingud tööotsinguteks, ma pole mitte kunagi tahtnud karjääri teha või ennast töö kaudu identifitseerida, tahaks hakata mingeid suveplaane tegema. Ainult et endiselt ei ole teada, millal on Kõige Tähtsam Sündmus - Jõugu Juhi lõpetamine, ja samuti pole vist teada, kas tuvipaar kohalikul tantsupeol tantsib või mitte. Aga kuna piletid maksavad hingehinda, on vaja lähema poolteise kuu jooksul teada saada... sest märtsi lõpust alates on nad veel kallimad ja kui oma lapsed ei osale, siis me sinna mitte mingil juhul ei lähe. URR. </p><p>***</p><p>Kahe maja ebaloomulikult suurte elektriarvete tõttu on meie eelarves umbes kolmesaja euro suurune auk. Eile tõmbasin tänumeeles linnamajas puhurid seinast välja, sest lähema paari päeva jooksul pole külmavalvet vaja. Üürilist on vaja ruttu. Armsal Piulal oli üks mõte... võib-olla... aga esialgu tuleb seal veel tegutseda. </p><p>Trükimuuseum pidavat raamatuid vastu võtma ainult konkreetsetel ajahetkedel... no ma pean siis leidma lahenduse, kuni kõik sorteeritud saab. Endal oleks ka lihtsam viia autotäie, mitte kastitäie kaupa. </p><p>Vähemalt on nüüd võimalik kuidagimoodi likvideerida aeda kägistav toomingas. Andke andeks, aga selles puus ei laksuta ilmaski ööbik, vares käib... ja ta on oma hiiglasliku musta varjuga tapnud kirsid ja hulga muidki häid puid ja väiksemaid taimi. Niipea, kui treppidest allaminek enam absoluutselt eluohtlik ei ole (praegu on seal pikk-pikk-pikk muhklik jäämägi), läheneme saega. Kui temast poolegi maha saaks...</p><p>***</p><p>Vaatasin ühe sõbra küsimuse peale linnamajas nõudekappi, mille sisuga ma eriti kursis polnud. Me võiksime supiköögi avada, taldrikutest puudust ei tuleks. Ja Vanaema ostis nõusid juurde... ja juurde... Eks näeb, mis nendega saab, valime, mis on nii ilusad, et endale jätta, ja mis siiski mitte. Ma muidugi loodan, et ühel päeval on meil söögilauas (no tähtpäevade puhul või nii) juba ainult oma peret mituteist inimest, aga see sõltub poiste abieluvalikutest ja noorprouade tervisest - kui ikka esimene laps väga raskelt sünnib, siis ei saa sundida rohkem saama... no aga loodetavasti saavad nad kõik täpselt nii palju lapsi, kui süda igatseb, see võiks olla iga inimese õigus. Et mina igatsen lugematut arvu lapselapsi, on minu isiklik probleem.</p><p>***</p><p>Kannatlikkusega on endiselt tõsiseid raskusi. Tahaks teha kõike ja kohe, aga ma pole kunagi kõike ja palju jaksanud, mõnele tegevusele seab piiri ilm, mõnele tervis (köha tagasitulek on natuke hirmutav ka). Kõik inglased ja sakslased minu sotsiaalmeedias jagavad vaimustavalt lumevabu pilte. Lillebrori toa akna all aga kasvab ainult lumi, ei mingeid lumikellukesi veel. Ainult pulma-aastapäeva roosid köögilaua peal on hämmastavalt hea tervise juures olnud ja see kimp, mis eile hommikul* Legolase toast rändas sinna, kuhu tarvis oli (sest sõbrapäev ja kurr)... oli ka ilus. Täna lubatakse sulailma, hea seegi... äkki valmistaks ühe lumememme? Kuskil internetis nägin pilti isetehtud kevadest vist Soomes - et lumevallide peale olid maalitud lilled, tundub isegi hea mõttena. Meil küll õnneks nii kõrgeid valle praegu pole. </p><p>Palju õnne neljapäevaks!</p><p>___________</p><p>*koolipoiss ostab tütarlapse jaoks eelmisel õhtul lilled valmis, et need hommikul koolis kohe üle anda. Ainult et koolipoisi ema käib teda hommikuti äratamas... </p>Unknownnoreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-82581315196993184032024-02-13T05:43:00.000-08:002024-02-13T05:43:20.179-08:00Kas ma siis soovitaksin...<p>Mnjah, kaks postitust päevas on küll ülearu palju, paraku selgus päeva peale, et ma ei ole veel piisavalt terve, et kõiki planeeritud tegevusi (Kantselei tapetseerimise lõpetamine näiteks) teha, aga kogu aeg ei viitsi ahju juures istuda...</p><p>Niisiis, mis on meie laste piirkonna-põhikooli head ja vead? Praegu on ju koolivalikute aeg. </p><p>Miinused (et ebameeldiv osa kohe kaelast ära saaks). </p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>see on piirkonnakool ja mitte just kõige professorirohkemas piirkonnas pealegi... see tähendab, et vastu tuleb võtta kes iganes. On täiesti võimalik, et klassis on mõni roomav või märatsev õpilane ja läheb aega, enne kui ta saab sinna, kus teda õpetada saab. Meil on ju teatavasti kaasav haridus ja piirkonnakooli tuleb vastu võtta ka need, kelle kohta seisab koolivalmiduskaardil, et on omandanud alushariduse osaliselt (= õpiraskused) või kelle asjus helistab erivajadustega laste kooli esindaja augusti lõpus ja küsib, miks ta ometi teil on, me juba kevadest saadik ootame teda...? Ainult et selline häda on kõigis piirkonnakoolides, klassikooslus on ennustamatu. </li><li>kuna piirkonnakoolis on väiksemate või suuremate õpiraskustega (või koduse toe puudusega) lapsi üsna suur hulk, läheb õpetajate aur peamiselt järellohisejate peale. Väikerühmad on küll, aga sinna ei kvalifitseeru need, kes kuidagimoodi ikka hakkama saavad. </li><li>ukrainlasi on väga suur protsent. Ja vene kodukeelega õpilasi niiehknii. Mitte jällegi igas klassis, aga nojah...</li><li>B-võõrkeeleks on prantsuse keele kõrvale tekkinud vene keel. Oleks saksa keel, ma saaksin aru, aga vene keelt surutakse peale kõigis koolides.</li><li>otse koolimaja kõrval on tiik. Märjad püksisääred ja jalatsid on umbes seitsmenda klassi sügiseni rahutumate poisslaste puhul loomulik nähtus. </li><li>otse koolimaja kõrval on pood. Tiik ja pood on komistuskiviks ka kõrvalasuva kooli lastele. </li></ul><div>Plussid.</div><div><ul style="text-align: left;"><li>prantsuse keel B-võõrkeelena! Kui see ei ole plusside plusside pluss, siis... ainult A-võõrkeelena oleks veel plussim. </li><li>projektid. Koostöö Carcassonne'i kooliga läheb loodetavasti edasi. Eks ta kaootiline ja närvesööv oli, aga nojah... kolme gümnaasiumiaasta jooksul pole JJ Koolist mingit õpilasvahetuse võimalust kuulda olnud ja Legolase Koolist on kahe aasta jooksul ka ainult üks võimalus vilksatanud... Tundub, et mujalpool ei olegi õpilasvahetus normaalsus. </li><li>vähem rahvast kui, ütleme, kõrvalmajas. On selge, et maksimaalselt täistopitud koolis, kus rahvarohkuse tõttu on lausa voolava ajaga vahetunnid, ei suuda õpetajad õpilasi ära hallata. Akadeemilises mõttes küll jah, aga väiksema õpilaste arvuga koolis teab palju rohkem õpetajaid palju rohkemaid õpilasi ja on suhteliselt palju rohkem neid, kes näiteks tunni ajal koridoris hängijatega vestlusse laskuvad ja nad õigemasse paika suunavad.</li><li>eriliselt suurepärased õpetajad, vähemalt kahe esimese kooliastme jooksul peaaegu kõik. Kolmanda kooliastme õpetajate hulgas on samuti neid, keda Lillebror igatseb - ongi Imelised Õpetajad. </li><li>nõukogudeaegsest jõlemajast on väheste vahenditega (sest Linnaviletsus ei toeta piisavalt) tehtud maja, kus esineb hulk sümpaatseid nurki. Pole mõtet lasta end ehmatada sissepääsu ja garderoobi õudusest, kui sealt välja saab, läheb oluliselt paremaks. Raamatukogu kutsub suhtlema ja lugema, töökoda ja õppeköök on väga korralikud, algklasside tiivas on mängupaiku ja suurtegi poole peal vahetunniveetmise võimalusi - ja selles majas ei ole üldse nii lihtne ära eksida nagu khm, Lillebrori Uues Koolis, kus mina näiteks toime ei tuleks, kui peaksin veel põhikoolis käima.</li></ul><div>Numbri järgi oleks plusse nagu vähem, aga kaasava haridusega kaasnevad probleemid on kõigis piirkonnakoolides, tõsiselt. Ma ise ilmselt sinna ega mujale piirkonnakooli enam ühtegi last ei paneks, kui mul oleks kedagi kuhugi panna... koduõpe või kristliku suunitlusega erakool... aga kui valikus oleks see kool ja sama piirkonna muud koolid... no siis poleks mingit küsimust. Juba ülerahvastatus on muudes koolides üüratu miinus. </div></div><p></p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-48582403060748140352024-02-13T00:19:00.000-08:002024-02-13T00:19:55.598-08:00Kolm kuud<p>Ma olen siin vist juba üle kolme kuu ametlikult töötu olnud. Igav hakkas korraks, kunagi novembris. Siis tuli kirjandusmuuseum ja hakkas väga põnev. Minu poolest võiks sedamoodi jätkatagi, kui kusagilt raha ka saaks (noh, see on niiehknii refrään, raha pole kunagi ülearu). </p><p>Iseenesest on olukord selline, et nojah... eile ütles üks kena inimene mulle: "Aga psühholoogidest ja terapeutidest on ju nii suur puudus!" Ta ei teadnud, et mina pole mitte kunagi olnud terapeut ega isegi mitte kaalunud selleks õppimist... ja kust mina tean, võib-olla ta ei tea, et psühholoog ei ole automaatselt terapeut. Igatahes ei näe ma ennast ei praegu ega mingis ennustatavas tulevikus vaimse tervise teemade või haridussüsteemi juurde tagasi pöördumas. See ainuke kooli-töökoht, mis kõnetas, läks mu haiguse tõttu untsu - ju see siis ei olnud õige koht. Sarnaseid siinkandis... pole tõenäoliselt tekkimas. Mis siis ikka. </p><p>Muuseumitöö on vaimustav. Küllap on sealgi omi probleeme, üht ja teist on kuulda olnud... aga kui ma saaksin valida, siis valiksin kas selle muuseumi või mingi võimalikult sarnase paiga. Saan olla eikeegi, aga samal ajal teha midagi põnevat* ja nagu nad seal ütlevad, ka kasulikku. Kuna positisoon on ebakindel ja rahaline tulu siiamaani olematu, saan valida, millal ja kui palju ma seal käin - kindlad tööpäevad sobiksid küll, kui tekiks sissetulek. Sellegipoolest on praegu tegu hea lahendusega. Kui elaksin Tallinnas - aga mul on elus kõvasti vedanud -, kraabiksin Lastekirjanduse Keskuse ukse taga, loomulikult. </p><p>Kas ma mais kirjutan, et kuus kuud... ei tea ju. Ega need puhta toaga, põnevad, vaiksed-rahulikud, meeldivate inimestega ja mitte-kontimurdvad töökohad puu otsas ei kasva. No aga ma loodan. Täna olen kodus ja hakkan kohe varsti punast vaipa kuduma, kitstelg on vaja saada vabaks villavaibakeste jaoks... et suur hulk lõnga magamistoast välja saada, sest meil on vaikne plaan magamistoa ahi välja vahetada ja kujutate ette küll, mis jama see endaga kaasa toob... Minu muuseumiväline elu sisaldab endas praegu peamiselt asjade tegemist selleks, et saaks teha järgmisi asju. Peaasi, et sellest pikapeale kasu on. Kaosest peab sündima kord. </p><p><br /></p><p>_____________</p><p>*ma siin ju meelisklesin nõudepesemise teemal. Nõudepesijana oleksin samuti mõnusalt eikeegi, teeksin midagi kasulikku... aga põnevuse asemel oleks väsimine. </p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-57662011235344942862024-02-11T04:44:00.000-08:002024-02-11T04:44:47.870-08:00Olukorrad<p>Mõnes mõttes on see nädal olnud produktiivne - sain kirjandusmuuseumis ühe paksu ürikuga enam-vähem valmis, Kantseleis on suurem osa seina tapetseeritud ja lagi praeguseks ühe värvikihi saanud - Mees teeb õhtupoole vast teise kihi ka -, hetkel on kaks nooremat last erinevates paikades võistlemas, linnamajas leidsin üles oma vanavanaisa hõbeuuri ja sorteerisin lõngakorvid...</p><p>Teistpidi, oeh. </p><p>Jõugu Juht krõbises ja palavikutas nii kaua, et igaks juhuks saadeti röntgenisse. Mis te arvate, mis sai? Minu meelest on kaks kopsupõletikku ühes peres kahe kuu jooksul natuke nagu tihedasti. Õnneks on tema kogu aja olnud üsna teovõimeline ja reibas, palavik pole päris 39 kraadinigi küündinud - noh, nagu ma kopsupõletikku oma noorusest mäletan, ebameeldiv ja kurnav küll, aga täiesti üleelatav. </p><p>Töötukassa (mitte minu konsultant, keegi ülemus hoopis) põrgib minu muuseumitegevuse suunas ega anna seletust, mis siis parem lahendus oleks. Oleme murelikud ja nördinud. Sellegipoolest tellisin oma imearmsale kambrikaaslasele tema lapselapse tarbeks paberlinnuraamatu - mõni üksik olla siiski jäänud, ütles armas Me. - ja lähen arvatavasti homme aga jälle.</p><p>Tulid kodune ja linnamaja elektriarve. Pigem elektrišokk. Noh, kodus puhus minu pärast terve jaanuari puhur, linnamajas on jällegi külmavalvur... Vähemalt saime sulatatud sealse külmkapi, mis nüüd enam elektrit ei rüüpa. Kappi oli tekkinud sületäiesuurune jäämägi, millesse omakorda jäätunud kurgipurk.</p><p>Linnas pole ma veel üles leidnud väga suurt valget korvi, milles hakata oma aktuaalset sokikudutööd hoidma, aga lõngade sorteerimisega ilmus välja kotitäis pehmeid roosades-sinistes toonides kootud lapikesi, ilmselt kavatses keegi kunagi lapitekki teha... Peaks vist neid ka lisaks muudele korralikele lõngadele Sõbrannale näitama, ta ka nakitseb vahel millegi kallal. </p><p>Kudumiskoosolek oli huvitav. Olles käinud Liina Langi ja Piia Randi kursustel, on minu ootused mõne nurga alt muidugi ebaadekvaatselt kõrged. Sain teada, et olen siiani kirikinnast ja temataolisi õigesti kudunud, õppisin ühe uue ja toreda ülesloomisvõtte, aga... rohkem ei lähe. Esiteks pole mul mingeid kindaid vaja ega aega nakitseda. Teiseks ei ole minu miljoni lõngakera hulgas heleheleheledat uduhalli, mis oleks ainus värv, mida ma praeguses meeleseisundis kannataksin valgele lisada (alustasin kinnast nii puhta valge, lambamusta kui kassitriibuhalliga - no ei lähe mitte!), aga lõnga ostma käsi ei tõuse, niigi on igasugust lõnga maja täis. No ja siis veel...ma poleks kunagi arvanud, et keegi kuduja suudab kasutada põlastavat tooni pitsikudumise suunas, aga eks Issanda loomaaed ole kirju... Ei olnud kahjuks üldse minu inimesed. </p><p>Veel lahkus taas elust meie veepump. Ikka kõige külmema ilmaga! Muidugi on meil juba uus, aga selle kulutuse oleks meelsasti mõned aastad edasi lükanud. </p><p>Veel... käisime Legolasega mööda poode, aga uusi saapaid ei pakutud. Mõni oli liiga õhukese voodriga, mõni vales suuruses, mõni lihtsalt ei meeldinud. Oeh. </p><p>Nojah, ja ehkki Ventspilsis toimuvad võistlused ei ole Legolase jaoks vist veel läbi, on praegustest punktidest selgelt näha, et mis iganes seal kehalise kasvatuse tunnis juhtus, oleks võinud juhtumata jääda, venitus või põrutus või mis selle käega oli. Mitte, et medalid minu jaoks loeksid, aga Legolas ise igatseb ka välismaal midagi auhinnaväärilist saavutada, </p><p>Veel... läks Lillebror enda teada keemiat vastama, aga õpetaja seda mingil põhjusel ei võimaldanud. Arvatavasti absoluutselt parima keemia- ja füüsikaõpetaja käe alt tulnuna on väga raske kohaneda olukorraga, kus võõrast ainet õpetatakse gümnaasiumi kombel... Õnneks saab tuleval nädalal mõistlikuma vastamisaja - sest normaalne järelvastamiste aeg on ainult JJ koolis, Legolasel rikub vastamisvajadus tuvitantsu ära ja Lillebroril on üldse öövahetus, kell 8 hommikul... Vähemalt läheb Lillebroril saksa keeles väga hästi, ta olevat esimene mujalt ületulnud õpilane, kes lisaõpet ei vaja (kui vajab, siis on kodus Mutter abiks).</p><p>Tomatitaimed teevad rõõmu, neid on juba palju. Kassid on armsad. Päevad on pikemad. Jõugu Juhil on parem kui kolme päeva eest. Küll kõik need olukorrad ja viletsused ka ükskord lahenevad. </p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-36455846581176555122024-02-05T23:46:00.000-08:002024-02-05T23:46:23.880-08:00Hommikuselt<p>Eile kütsid ahje mehed. Tulemus - Legolase ahi oli hommikuks jääkülm, elutoa-köögi ahi oluliselt jahedam kui peaks... Oeh. Millal nad aru saavad, et soe tuba on talvel (ehk siis, kui õues on külmem kui +15'C) esmane prioriteet?</p><p>***</p><p>Kirjandusmuuseumis tabas mind eile paras ehmatus, kui olin dešifreerinud - kaasa arvatud rahvusarhiivi sisselogimise järel ühe tindiplekiga talunime esitähe järgi tuvastanud - paarkümmend lehekülge käsikirja ja arvuti lihtsalt töötamast lakkas. Õnneks on seal imeliselt abivalmis IT-mees, kes kaugjuhtimisega asja jälle tööle sai ja minu päevatöö päästis. </p><p>Iseenesest teen ma seal muuseumis unistuste tööd, ainult et rahaga on seal viletsasti. Tööpakkumised aga on kas erialasele tööle - tänan, ei, ma olen sellest asjast juba rääkinud - või otsitakse teenindajaid või siis jälle mingeid majanduse või IT asjatundjaid... Noh, loodame parimat ja senikaua tuleme toime. </p><p>***</p><p>Nägin eile öösel unes Vanaisa. Ta oli pahane ja tahtis oma maja ise koristada. Mnjah, seal on olukord küll praegu hullem kui kunagi varem, asjad on kappidest välja võetud ja kastides-kottides... Urniküsimus on meil ka veel lõpetamata, tähendab, matmise asukoha leppisime Onu Antsuga kokku, aga ma tahaksin seda kuupäeva kevadesse lükata, praegu ei riskiks veel pikema õuespassimisega...</p><p>Millalgi novembris, kui Vanaisa veel täiesti toimekas oli, vaatasin tööküsimuse asjus Piibel.net-is juhuslikku salmi. Tuli midagi sellist, et enne tuleb matta isa... Siis oli see üsna jahmatav, Vanaisa ei ilmutanud mingeid märke ärasuremisest, aga... Tundub, et nii see asi on kujunenudki. Eks Vanaisa suguvõsa meestel ongi kombeks ilma igasuguse eelneva hoiatuseta ära surra, võtkem näiteks vana Hendrik (mitte segi ajada tema onu rektor Henrikuga, kelle nime päris õiget kuju enam keegi ei tea), kes tuli kartulimaalt tuppa puhkama... hing tõusis toolilt ja läks oma teed, aga ihu jäi istuma. Kartuleid võttis ta tasapisi, ei olnud pingutanud ega midagi, lihtsalt aeg jõudis kätte. </p><p>***</p><p>Enne oktoobris reisileminekut tegin kasside jaoks veepumbakastidest ja vanadest kunstkarusnahatükkidest pesad, et neil ikka kuskil olla oleks. Noh, must Mimi kolis nädalaks naabrite hobuse juurde (või midagi taolist), kus teised olid, me ei tea... aga Lillebror viis ühe neist pesadest teise korruse trepimademele (üles saab endiselt jubeda juurdeehitise kaudu, see trepp on sisuliselt õues) valjuhäälse kakukulli Pajalapi jaoks... ja Pajalapi elabki seal! Suur ja karvane on ta, aga kassid mahuvad teatavasti väiksesse ruumi ka. Must Mimi oli ükspäev läinud treppi inspekteerima ja võrdlemisi väiksesest kastist oli ilmunud (rääkis Lillebror) kastiga võrreldes hiiglaslik susisev ja kräunuv pea. Mimi olevat asja eemalt vaadelnud ja väärikalt tagasi tuppa tulnud. Pajalapist on hale küll, aga ma tõesti ei taha lisada meie tubasesse kassiseltskonda tüüpi, kes igapäevaselt kõigile peksa tahab anda. Suvel, kui kassid peamiselt õues elavad, terroriseerib Pajalapi neid niigi ja keeldub ära kolimast isegi aiavooliku ähvardusel. Pajalapi kinnipüüdmine oleks pehmelt öeldes keeruline, ta on erakordselt halva iseloomuga kass, pealegi vähemalt 12 aastat vana, arvesse võttes kassipäästjate ülekoormatust, kuskohast leida tema vanaduspõlve jaoks kassilausuja?</p><p>***</p><p>Netiavarustest on tulnud idee abikaasaga ABC-kohtinguid korraldada. Et iga väljaskäimise olemus või koht algaks vastava algustähega. Ehk siis... A-kohting oleks, hmmm, Aura, arstilkäik, Angla tuulikud, Austria reis... B-kohting burgerisööma, Biomarket, Bauska või Berliin... vastavalt võimalustele ja ajale. Iseenesest oleks lõbus juba iga tähe juurde mingi hulk võimalusi välja mõelda. C oleks Linnas vist Chez Andre või CCC jalatsipood, viimasesse peaks tegelikult minema mitte kohtingule, vaid üks laps vajab meil saapaid ja seal on talle sobiva välimusega mudelid meile sobiva hinnaga müügil.</p><p>***</p><p>Eile leidsime ühe raamaturiiuli sorteerimise käigus umbes 45 aastat linnamaja trepimademel seisnud õmblusmasina kasutusjuhendi aastast... ennesõjaaegne, kindlasti. Pole teada, kuskohast see masin pärineb või kuidas õmbleb, eks ma ühel soojemal päeval teen eksperimenti. Praegu ei saa, linnamaja on niigi jõlekülm ja trepikoda veel hullem. Kui masinat tahta ümber paigutada, on umbes nelja meest vaja, sest sepisrauast jalg... </p><p>Veel tuli välja avamata ümbrikus veearve aastast 2003. Ma ei tee nalja, et selles majas on kõiki asju alati alles hoitud. Tekivad kuhjad siltidega "äraviskamiseks", "äraandmiseks", "alleshoidmiseks" - osa asju on väärtuslikud või kasulikud - ja "äkki keegi tahab üle vaadata, enne kui ära anname". Eile tekitatud viimase sordi kuhjaga tegeleb esimesena Lillebror, sest seal on palju aiandusraamatuid, mida mina sellises ulatuses kindlasti ei kasuta, aga eks ta uurib... ja siis pakume kõigepealt tuttavatele läbivaatamiseks, alles seejärel lähevad Lõunakeskuse tasuta raamatute riiulisse. Otse sinna lähevad küll kõik leitud tšehhi-, vene-, ungari- ja jaapanikeelsed raamatud. Peamiselt on nende puhul tegu loodusvaadete-fotoalbumite ja lasteraamatutega. Järgmisel korral lähen pildiraamaturiiulisse, see tähendab järgmisi huvitavaid keeli, mida meie majas keegi lähitulevikus rääkima ei hakka (näiteks soomekeelsed lasteraamatud, neid on ka mingi hulk). Kui aga keegi peaks tahtma imelikes keeltes teoseid, siis öelge palun kohe. Pilte ei tee, nimekirja ei tekita, postiga ei saada, sest kraamihulga tõttu ei jaksa*.</p><p>Linnast koju on praeguseks jõudnud kaks suurt prügikotitäit kaltsuvaibamaterjali koos mõningate tekstiilidega, millesse ma lihtsalt ei jaksanud kohe suhtuda... Täna hakkan suhtuma. Kui mitte muuks tarbeks, siis selleks, et vabastada ruumi järgmistele kottidele, linnas on samaliigilisi nimelt mõned veel. <br /></p><p>*** </p><p>Sotsiaalmeedia pakub pilte selest, kuidas Inglismaal ja Saksamaal lumikellukesed õitsevad. Oijah. Siin rõõmustame peamiselt ainult köögilaual seisva vitsakimbu pungade avanemisest. Ilm lubatakse jälle ära rikkuda, aga vähemalt on mõnel päeval olnud päike ja päevad on juba märgatavalt pikemad. Tuleb olla tänulik väikeste asjade eest.</p><p>___________</p><p>*me saime vist 2011. aastal pihta suure osaga Vanavanaema (Mehe vanaema) majakraamist. Kahetoalise korteri nõud, raamatud ja mööbel on ikka midagi muud kui majatäis asju. Vanavanaema mööblit ja osa nõudest kasutame siiamaani tänumeeles, aga vähemalt üks esmaselt sorteeritud raamatukast seisab siiamaani kusagil... garaažis vist. Võtan suvel ette ja sorteerin lõplikult ära. </p>Unknownnoreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-36181119072251290462024-02-04T06:08:00.000-08:002024-02-04T06:08:39.199-08:00Pitsa, puberteet ja puud<p>Nojah, see jaanuarilõpu ja veebruarialguse nädal on olnud niisugune nagu ta oli. </p><p>Ühel hommikul saime pihta kõigi puberteetidega korraga, võimalik, et kaugjuhtimise teel Sõbranna omaga ka... jõudsin muuseumi, kus ma endiselt suure rõõmuga käin, ja esimese asjana poetasin pisara. </p><p>Teisel hetkel jällegi tuli ootamatu laps ja ilmutas vaimuliku kasvu märke. </p><p>Kolmandal hetkel tuli teine sama ootamatu laps samas olukorras, ehkki detailid olid täiesti teised.</p><p>Õnnetusest õnnistusse, nii see teismelistega elamine käib. </p><p>Pulma-aastapäeva asjus mõtlesime alguses istuda lastega Da Vincis, aga siis saime teada, et sealne väike pitsa on võileivasuurune ja tavaline pitsa muude kohtade väike... aga hinnad on nimede, mitte suuruste järgi... nii et me läksime juba äraproovitud headuses Dolce Vitasse. Oli hea küll. Pärast kodus ütlesin poistele, et ilma vihjeteta on tarvis ära teha neli kodumajanduslikku asja, tehtagu... Tehti kuus, sest laudlina vahetusvajadust kohe ei märgatud ja nad igaks juhuks tegid midagi muud. Kategooriast "Kuidas rõõmustada ema". </p><p>Vanaisa päranduse asjus kohtusin taas notariga. Kairi Aarik (Taskus, kellel vaja) on täpne ja korrektne, nagu notar peabki olema, aga sina juurde ka väga inimlik ja hea huumoriga, ma ei usu, et need omadused ametijuhendis sees on... Tänulik. </p><p>Vanaisa maja asjus oleme pidanud arutelusid lastega. Kui kõik kolm olid ühekaupa vesteldes kindla sõnaga öelnud, et tahaks seda maja meie perele säilitada, sain aru, et poole kohaga on see ju nende lapsepõlvekodu ka (mina, muide, otsisin neist vaevu vanemana võimalust osta tagasi see maja, kus me minu nelja-aastaseks saamiseni elasime ja mis kõrvaloleva tehase laienemise tõttu ära võeti...) ja nende normaalsuse osa. Esialgu ikkagi teeme maja tühjaks ja siis hindame oma kõpitsemisvõime ja maja olukorra suhet. Homme alustan raamatutega.</p><p>Reede õhtul oli meil järsku viis poissi, nii Laenulaps kui Lillebrori Sõber olid külas. Küll oli ilus. </p><p>Leebete ilmade puhul küsivad kassid õue. Väike-väike Freya sai seda otsust küll kahetseda, nuttis hirmsasti, kui oli mitu tundi üksi väljas olnud... Freyakene on üldse kolmeaastase kassi kohta veel väga puberteetik, küllap raske titapõlv mõjutas... aga nunnu on ta sellegipoolest. </p><p>Leebed ilmad ja lumesulamine on toonud kaasa palju uusi ja huvitavaid auke kuurikatuses (meie kuur on väga hea paik tähevaatlusteks) ja seeläbi kütame praegu märjakssadanud puudega. Oeh. Õnneks on võimalik lasta neil vähemalt kaks päeva köögis ahju ja pliidi vahel taheneda. </p><p>Veel on saadud mitmesegaseid hindeid, nii mõnedki neist alla võimete (urr) ja üks haigeolemine. Veel urr, aga vahelduse mõttes mitte mina. </p><p>Mu surnuist ärganud ratsuritäht kasvatab mitte ainult lehte, vaid ka õit ja - fanfaarid, palun - poega. Kuidas sibullille paljundatakse, lahknemisjoone kohalt pooleks ja korras?</p><p>Tomatiseemned on mullas ja eksperimendi mõttes natuke füüsalit ka. Käin iga päev vaatamas (aga mitte nagu Karlsson), kas midagi juba idaneb. Uuel nädalal ju võiks. </p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-30939410405714758222024-01-31T22:33:00.000-08:002024-01-31T22:42:19.592-08:00Vahva, et on veebruar<p>Iseenesest pole mind jaanuar ilmaski häirinud, aga ikka on tore, kui selle vägagi häirivalt igipika talveaja lõpp tasapisi tulema hakkab. </p><p>Meie veebruarikuu kalender on hetkel lage mis lage, ainult Legolasel on sündmused kirjas. </p><p>Ilma kalendrisse märkimata teame kõik, et täna on meil 21. pulma-aastapäev. Tuvitantsulistel asjaoludel läheme lastega restorani küll alles homme, täna jääks liiga õhtusse. </p><p>Siis, nojah, Vanaisa sünniaastapäeva me ilmselt eraldi ei tähista. </p><p>Legolas käib Lätis võistlemas, spordiarsti juures, sõbra sünnipäeval ja tantsib koos Sõbrannaga aktusel. </p><p>Teised parandavad mõningaid hindeid, sest hm, vaja on. Jõugu Juhil on vist mäesuusatamine ka, aga tema kui juba aasta aega täiskasvanu majandab oma üritustega üsna ise. </p><p>Mina võib-olla lähen Lillebrori uue klassijuhataja juhendamisel kirikindaid kuduma. Kirikindad on üks väheseid asju, mille kudumine mulle üldse ei meeldi ja kandmine veelgi vähem, aga ma tahan klassijuhatajat natuke tundma õppida ja väljapakutud kindakudumise-aeg sobitub tuvitantsuga hästi...</p><p>Siis on koolivaheaeg ja me üldse veel ei tea, mis me sellega teeme. Odavad Pariisi lennupiletid on maha hääletatud. Kui sobival hetkel oleks saadaval Veneetsia või näiteks Küpros, siis me laste käest ei küsiks, seaks nad fakti ette, et minek... aga neid pole veel trehvanud. Kodus on ka kena ja tegemist. </p><p>Tegemine number üks on ehitus ja remont, mis minu haiguse ajal enam-vähem seisis ja ega praegugi väga tempokalt ei edene. </p><p>Veel on kõvasti tegemist Vanaisa majaga, mis oeh... Kui ma mõtlen nõude sorteerimise peale, siis käib õudusjudin üle. Aga ma tahan mõningaid esemeid endale ja ega teisi pole ka mõtet puruks loopida (ehkki see oleks mõnevõrra lõbus).</p><p>Mina olen kodumajanduslikult tubli ja püüan mitte olla närviline selle kõige pärast, mis haiguse asjus planeeritud ajal tegemata jäi ja ikka veel tegemata on (ma siin teen neid asju küll, aga korraga saab tegeleda ainult ühe asjaga, eks ole). Otsin tööd, mis oleks vähemalt sama tore kui kirjandusmuuseumis (kui mu ülemus just rahapada ei leia, ta pidavat otsima - ega ma ei taha sealsest tööst loobuda, nii tore on) ja tooks natuke raha ka sisse. </p><p>Lapsed on head, palun. </p><p>Vabariigi aastapäeval tahaks teha traditsioonilisi aiatöid, mitte traditsioonilise lumetormi tagajärgi rookida - tavapäraselt on need kaks meieperes peamised selle päeva sündmused, kätlemine nagu eriti ei kutsu vaatama. </p><p>Tegelikult oleks koolivaheajal tore ka Teist Vanaisa kohata... eriti kuna tema on meil ainus allesjäänud vanaisa. Vanadega on kord juba nii, et nad kipuvad aja jooksul otsa saama. </p><p><br /></p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-63771915316724197392024-01-31T00:29:00.000-08:002024-01-31T00:29:47.006-08:00Emotsioonid<p>Inimene on ilmselgelt keskealine, kui rõõmustab väga õige kodupuhastusvahendi üle. Frosch Neutral-Reiniger on suure kanistriga müügil Espakis. Muud sordid paraku ei kõlba, ma tahan ainult seda diskreetset männiseebi lõhna. Täna pesen köögipõrandat! Mitte muidugi valgeks, aga neljakäpukil maas ja harjaga küll. Lust ja rõõm. </p><p>***</p><p>Üldse mitte väga ei rõõmusta ma nende üle, kes muudkui küsivad särasilmselt, kas me kolime nüüd kohe linnamajja. Peamiselt on need inimesed, kes pole seda maja mitte kunagi näinud. Hoolimata meie endi Maja mõningatest puudustest on linnamaja hetkel välistatud, sest meid on, vabandage, viis. Linnamajal on jah üsna hea asukoht (kui on oluline, et poed on kuue minuti tee kaugusel, esimene lähem spordisaal samuti, ülikoolimaja seitsme minuti kaugusel, jõerand kümne minuti kaugusel Autovabaduse puiestee kaheteistkümne minuti kaugusel, surnuaed kuue minuti kaugusel ja kodutute varjupaik või sotsiaalmaja või mis ta ongi nelja minuti tee kaugusel...) ja miljonivaade, aga see on padutahmunud*, seest umbes kaks korda väiksem kui väljast (sest ehitatud kahepereelamuks, kolmandik niigi väikesest majast läheb hiigelsuure trepikoja alla) ja koli täis. Viimase kohta küsis lutsumaja vanem minia, kes on iseenesest hästi armas-kallis inimene: "Miks te selle maja peate tühjaks tegema?" Oleme Mehega natukehaaval koristamas käinud, saavutanud, hmm... Üks väiksem prügikotitäis ravimeid läks apteeki. Kaks suurt prügikasti on silmini täis ja ootavad prügiveokuupäeva, aga mingi kott jäi sinna veel... Oleme teinud mitu tretti sõbrapoodi ja kogemata Samaariasse ka, sest lahke ülelombitädi Hildi ja palju äraunustatud-vähekantud riideid. Minu kaltsukääre ootab õige mitu suurt prügikotitäit tekstiili ja see kõik on parimal juhul kaks kolmandikku selles majas leiduvast riidematerjalist... Jõugu Juht sai endale imepehme tuttuue salli, mille keegi oli kunagi kinkinud, mina sain paar lootustandvat laudlina. Kategooriasse "sorteerin ükskord hiljem" on läinud ka mitu kastitäit käterätte ja muud kraami... Nõude, raamatute ja Vanaisa tööriistade sorteerimise peale pole me veel mõelnudki. </p><p>Võimalik, et Marie Kondo kirgliku austaja koju ei kogune aastate jooksul esemeid, mis rõõmustavad ainult seda austajat. Minu lapsepõlvekodust on 46 aasta jooksul ära visatud maksimaalselt sada eset, sealhulgas mõned vanad värvipotid ja lootusetult purunenud tassid. Ise hangitud, kingiks saadud või kuidagi muul moel tekkinuid on oikuipalju. See töö on võrreldav Augeiase tallide kasimisega. Lisame valemisse fakti, et osa peamiselt emotsionaalselt väärtuslikke asju asub täiesti ebaloogilistes kohtades, sest hiiliv dementsus... </p><p>Eakate omaette elama jätmine on ühest küljest kõige inimlikum, sest igaüks tahaks ju lõpuni omas kodus elada... aga teisest küljest üks hirmus vaev. No aga kiiret meil kogu selle kolaga pole, tegutseme nii, nagu jaksu ja aega on. </p><p>***</p><p>Nõutud oleme, mida linnamajaga edasi teha. Majad ostetakse umbes nagu igaveseks, need peaksid jääma suguvõsa pärandiks. Meie Maja suuremalt jaolt selleks kõlbabki (ja me jätkame ehitamist ja remonti), linnamajal on ka noh... elektrisüsteem ja maandus nagu väiksemal vabrikul, asukoht kodututest hoolimata suurepärane ja iseenesest on ta kõpitsemise järel isegi praeguse põhiplaaniga kasutatav (kõigis ilmtingimata mahavõtmist vajavates seintes jookseb kõige rohkem juhtmeid, loomulikult)... aga mis oleks meie laste vajadused lähematel aastatel ja mis saab olema maailmakord? Kui Jõugu Juht läheb gümnaasiumi järel kaitseväkke, siis pole tal vähemalt aasta aega veel vanematekoduvälist elamist vaja. Tuvid ei ole veel täiesti iseseisva ühiselu alustamiseks valmis, toogu nende täisealiseks saamine endaga kaasa mida tahes. Iseenesest võiks näiteks umbes märtsist alates kellegi tudengi või muidu koduvajava usaldusväärse inimese üles korrusele sisse kolida. Ei ole hea, kui üks väheväärtuslikku kola täis maja tühjana seisab, eksju. </p><p>***</p><p>Täna külvan tomatid! See rõõmustab veel rohkem kui köögipõranda küürimine. </p><p>***</p><p>Õpetajad olevat streikimisega saanud juurde 17 eurot. Kuus või aastas, ma pole isegi süvenenud... Olukord riigis ei kõlba mitte kuhugi. Muidugi, kui võrrelda 19. sajandiga, siis on päris hästi (mul on värsked andmed, eile tegelesin muuseumis olmeteema-peatükiga ühest saja aasta tagusest pärimuse-üleskirjutusest). Ei pea sööma jahurokka ega kaerakilet ja kupa kartulate jaoks on ikka raha. Ainult et... nojah. </p><p>***</p><p>Olen jaksanud kahel järjestikusel päeval matkata 600 meetrit korraga, vaatasin google mapsist järele. Oli tarvis. Terveolemine käib endiselt teisiti, aga jõudu on iga päevaga aina rohkem. </p><p>Matkamise käigus tundsin esimest korda elus rõõmu Linna autojuhte nörritavatest jalgrattateedest - kõnniteed olid läbimatult libedad, aga jalgrattateed, mida peaaegu mitte keegi ei kasuta, olid täitsa jäävabad. Otsustasin siis tänapäevasel kombel tunda end jalgratturina ja kõmpisin oma teekonnad kenasti ja kukkumata. Peale minu oli libajalgrattureid veel päris mitu. </p><p>Linnamajas käies oli tunne, et meil on ju märts. Paluks leebet sulailma päris kevadeni!</p><p>________</p><p>*Vanaisa arrrrmastas vist üht väga ebakompetentset või lihtsalt vanainimesi ärakasutavat korstnapühkijat, kes käis kaks korda aastas, võttis lõõridest välja kaks kulbitäit tahma ja kasseeris raha. Pliit ajas natukehaaval edasi suitsu sisse. Me siis ei sekkunud, sest igal sekkumisel on ka piir... aga nüüd millalgi kutsume oma ahjumeistri seda soemüüri üle vaatama, üks pool läheb mõne minutiga tulikuumaks ja teine pool püsib raudkülm... midagi on umbes või halvemal juhul katki. Enne müümist või üürileandmist tuleb laed pesta ja värvida niikuinii, võimalik, et seinad ka. </p>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-35222268734938516662024-01-28T07:00:00.000-08:002024-01-28T07:00:59.955-08:00Streik ja sünnipäevad<p>Esmaspäeva alustasime sachertordiga, sest Jõugu Juht sai 19. Ta on endiselt suurepärane ja endiselt soovis õhtusöögiks lasanjet. Mees streikis peamiselt koolimajas kohvetades. Lapsed olid koolis. </p><p>Teisipäeval streikis Mees linnamaja küttes. Mina olin kirjandusmuuseumis ja pärast sorteerisin teksttile, muuhulgas tulid välja minu rahvariided, seelik vööümbermõõdule 58 cm ja käised äärmiselt pisikesele inimesele... eks mul on väikeste poiste süleskandmise ja maatöödega paras maadlejaselg tekkinud küll jah, öäk. Õnneks seda eriti ise ei näe. Legolase Koolis streikisid õpetajad ka, tema veetis päeva muidugi Sõbranna seltsis... teised olid koolis. </p><p>Kolmapäeval üllatas JJ meid öösel salaja küpsetatud muffinitega. Ta ajas küll kange kakao ja joogipulbri (mis muffinite sisse käib) omavahel segi ja tulemus maitses nagu sachertort, aga hea tahe loeb ka midagi. Veel eraldati mulle hunnik šokolaadi, uus telefon (vastik! Android 12 on palju kasutajavaenulikum kui Android 6) ja V-Spa kinkekaart. Sel päeval streikisid JJ Kooli õpetajad, ülejäänud lapsed jagasime koolidesse ja läksime ise vanni. Sellest ma juba kirjutasin. Veel poodlesime mõne lapse hädavajalike riiete asjus, sõime õhtul perekondlikult hiina toitu ja uue telefoni kasutajavaenulikkuse pärast sain ka pisara poetada, sest kujundus on ülivale ja mina kui ruumilisest intellektist ilmajäetu ei saa visuaalse ruumi muutustega üldse mitte kuidagimoodi hakkama. </p><p>Neljapäeval, reedel ja laupäeval olin otsusekindlalt kodus. Mõnel päeval matkasin prügikastini ja mõnel päeval kompostihunnikuni, eile metskirsipuuni, et saada kööki laua peale vaasi vitsakimp, mis loodetavasti läheb kunagi õitsema. Lapsed said koolis mitmesegaseid hindeid ja olid muidu head. Mees enam ei streikinud. </p><p>Lillebror külastas Jaanipäevatalu noorimat ja sellega seoses kerkisid esile kasvatusküsimused. Oeh seda puberteeti (seevastu paistavad suured poisid tasapisi inimeselaadseteks toodeteks muutuvat). Kasvatusküsimustest hoolimata külastas Lillebror pärast kirikut ka oma Sõpra, eesmärgiks ühiselt keemiat õppida. </p><p>Veel pookis Legolas mu uuele telefonile (Infinix) külge normaalseks eluks absoluutselt hädavajaliku funktsiooni - sest telefoniloojad mõtlevad ainult teismelistele... Vaadake, minu telefon elab üsna suure osa oma elust köögis, pliidi ja võieivagrilli vahel. Tal on seal turvaline küll. Mina olen ka palju köögis, aga põhimõtteline köögisolemine ei välista näiteks aiast (ja meil on suur aed, peenrad on kaugel) maitsetaimede toomist. Miks ma peaksin selle käigu ajaks telefoni kaasa võtma, mul enamasti pole taskuid ja muidu ka ebamugav... aga kui vahepeal keegi helistab või Messengeris sõnumi saadab, tahan ma seda näha ilma, et peaksin oma potentsiaalselt tainaste-heinaste-mullaste kätega ekraani näppima hakkama. Vanal telefonil oli hea komme (ehkki öisel ajal ebamugav) tekitada sõnumi või vastamata kõne puhul vilkuv täpike. Uuel oleks nagu võimalus olemas, aga ta ei oska. Lihtsalt ei oska vilkuma hakata ilma vastavasisulise vilkumisäpita, mis tuleb kusagilt netisügavustest otsida ja mis, tundub, lülitab ennast pidevalt ise välja... Kui paari päeva jooksul asi ei parane, lähen ma telefonipoodi ja trambin jalgu, sest siis on Mehele müüdud vigane telefon. Telefonitegijatele võiks ka vihase kirja kirjutada - ja ma tahan siis nende mänedžeriga rääkida. </p>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-79956225065638091692024-01-26T00:30:00.000-08:002024-01-26T00:30:48.325-08:00Kes ma tahaksin olla<p><a href="https://ritsikukodu.wordpress.com/2024/01/25/naine-kes-ma-veel-pole/" target="_blank"> Ritsik</a> mõjus inspireerivalt.</p><p>Tegelikult ma siin juba enne kirjutasin pahuralt päevapoliitikast ja kodukeemiast, aga see ei tundunud väärt olevat.</p><p>Täna tahaksin ma olla naine, kellel on olemas Froschi üldpuhastusvahend (see ei haise jubedalt nagu kõik muud sordid) ja kes peseb selle abil köögipõrandat. Küürib käsiharjaga. Aga pole ei pesuvahendit (sest mul sai otsa ja Linnas ei tundu müügil olevat, kõigisse poodidesse pole muidugi vaadanud) ega jaksu küürida. </p><p>Nii et esmajoones tahaksin ma olla terve. Selles suunas tegutsen hoolega.</p><p>Siis veel... ma olen ammu tahtnud olla inimene, kes oskab hobustega midagi muud teha kui nendest kauge kaarega mööda käia. Paraku on hobused minu maitsele liiga suured ja hirmsad, aga kui perekondlikud turbulentsid ükskord mööda saavad (sest laste iseseisvumisega kaasvenad paratamatult igasugused otsused ja muutused) ja päevi antakse, siis ma tahaksin saada lambalausujaks. Villalambad, loomulikult.</p><p>Veel sobiks mulle olla väga hea tomatikasvataja - köögilaual on viieteistkümne sordi seemneid, kuidas ma kogu selle rikkuse oma pisikesse kasvuhoonesse mahutan? - ja sama hea luuviljaliste kasvataja. Äkki sel aastal saab mõne ploomi...</p><p>Loomulikult on vaja olla hästi süstemaatiline, kokkuhoidlik ja planeerimisvõimeline koduperenaine. Meeste toiduarved läksid minu haiguse ajal väga nihkesse ja kõik mu soodushinnaga ostetud paprikad riknesid, sest ma ei jõudnud neid enne jõule sügavkülma panna ja siis olin kolm nädalat kodumajandusvõimetu... Järgmisest kuust hakkan tubliks, praegu veel taastun!</p><p>Ja veel... tahaks vahepealsest rohkem seigelda. Seiklus number üks sai üleeile selle vanniskäiguga tehtud, aga neid peaks tulema numbri järgi veel. Me ei ole mitte kunagi külastanud Toolse linnust ega põhjarannikut üldse. Lapsed pole käinud Võrumaal muidu, kui koolireisidega. Saartel on kindlasti huvitavaid meie poolt avastamata paiku ja Jõugu Juht siin hiljuti arutas, et me oleme käinud Lätis ja Poolas, aga mitte kunagi Leedus. Leedu siiski ei ahvatle, aga kui mujaleminekuks* aega ei jää, siis hmmm, Kuramaa või Gdanski-Elblagi piirkond...? Ehkki, olles juba läbi kogu Baltikumi sõitnud, tundub siiski mõistlik vähemalt Saksamaale välja jõuda, lapsed pole Berliinis ka käinud... Mehega kahekesi tahaksin ka reisida, aga see aeg jõuab kardetavasti ühel hetkel paratamatult kätte... minu ammune unistus on ükskord üürida kuskil soojal maal - ilmselt ikka Vahemere ääres - niisugune maja, kuhu mahuvad kõik pojad koos noorprouade ja nende lastega. Teeksime minianupsudega koos või üksteise järel süüa, käiksime kõik koos ja eraldi mere ääres ja õhtul vaataksime Mehega lapsi, et noored saaksid rannas promeneerimas ja romatiliselt päikeseloojangut vaatamas käia. Mingil hetkel ajaksid poisid üksteist randa mööda taga nagu lapsepõlves ja lapselastele jääks meelde, kuidas isa ja onud omavahel madistasid, nagu nad ei olekski vanad mehed, juba kolmkümmend** ja rohkem...</p><p>Muidugi tahaksin ma saada naiseks, kes teeb ägedat tööd ja saab selle eest palka. Hetkel teen ma kirjandusmuuseumis üliägedat tööd küll, ainult selle palgaosaga on kehvasti. Äkki ühel päeval siiski...</p><p>Väga tahan saada vanaemaks, aga enne peavad kõik asjassepuutuvad võimalikud lapsevanemad täisealiseks saama. </p><p>Hm, nimekirjas on vähemalt üks kättesaadav ja ainult minust enesest sõltuv olek. Nii et tuleval nädalal hakkan tubliks! Tegelikult eile juba alustasin, tänaseks on keedetud ja kausis valmis lahing praadimist ootavaid kartuleid. Keegi lastest kiitis, et praekartulid on tema lemmiktoit. Eks mul on seal muidugi sibulat ja vorsti ja muna ja... Ja nüüd tuleb vaadata, mis selle Mehe poolt hirmus suures koguses varuks ostetud jogurtiga - kui ma peale jogurti midagi süüa ei tahtnud - saab, äkki kodune jäätiselaadne...?</p><p>Kui nüüd selle köögipõranda asjus ka mõni hea mõte tuleks...</p><p>_________<br />*endiselt tahan kõigi lastega Vahemere äärde. Või kuhugi muusse toredasse paika. Pariisi lennupiletid olid koolivaheajaks päris mõistliku hinnaga, aga Pariis kui ülearu suur linn ei ole just see kõige ahvatlevam koht...</p><p>**mul pole aimugi, kas meil mõni meeldejätmisvõimelises eas lapselaps on, kui poisid üksteise järel kolmekümneseks hakkavad saama - aga kesse teab, mõni võib ju olla. Kolme-neljastel jääb asju meelde küll. </p>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-27501849479385746642024-01-24T23:10:00.000-08:002024-01-24T23:10:21.852-08:00Vanniskäigust<p>Kui ma veel eriti voodist välja tulla ei jaksanud, pidas meie noorpaar plaani käia <a href="https://vspa.ee/" target="_blank">V-Spas</a>, et ära kasutada miskid Sõbrannale kuuluvad kinkekaardid. Lapsed lükkasid oma käigu tegelikult paar nädalat edasi, sest kole külm ja niisked juuksed ja pärast sulistamist bussiootamine, aga mina lesisin voodis, uurisin telefonist kodulehte ja mõtlesin, et sünnipäeva puhul tahaksin mina ka minna seltskondlikult vanni. Koos Mehega. Polegi ammu tõsiseltvõetaval kohtingul käinud. Kui tervis lubab... Sest selleks ajaks oli Jumalaga juba ärasuremise-teemaline vestlus maha peetud ja jõutud punkti, et nagu siiamaanigi olen öelnud, võib Tema mind ära võtta sel päeval ja tunnil, kui Talle sobib, aga kui see aeg siiski veel päris õige ei ole, siis ma ikka võitleks veel oma elu eest. Laste pärast. </p><p>Sobivalt õigel päeval Mees streikis. Osa lastest oli siiski koolis ja me jõudsime pärast jaotusretke veel Vanaisa majas pliiti kütta ja Vanaema toas ringivedelevast tekstiilmaterjalist osa ära sorteerida... ja isegi ühe portsu sõbrapoodi viia. Sinna läheb veel asju, Vanaisa ülikonnad ja joped ja küllap veel midagi. </p><p>Spas juhatati lahkesti, et lähete sinna ja sinna... meelde ei jäänud, aga toime tulime. Pärast kohasesse mundrisse pugemist märkasin esimese asjana peeglist, et reied, kust millegipärast haigeolemise ajal kõige rohkem rasvakihti kadus, oleksid nagu 15 aastat vanema naise küljest pärit. Nahk pole veel kohanenud sellega, et tema sees on nüüd mõnevõrra vähem mind kui kuu aega tagasi. Trikoo ka ei ole, hädapärast* sobis, aga võimalik, et suveks tuleb uus ja väiksem osta (ma olen kahe aasta jooksul 15-20 kilo alla võtnud, hea kerge on olla, aga kõik rõivad on hirmus avarad). Ujumisriided on üldse üks halastamatu asi, spas oli palju imeilusaid inimesi, kellel siin arm või seal veenilaiendid...</p><p>Teise asjana astus ligi meist poole põlvkonna jagu noorem peaaegu-naaber ja kogudusevend, Samaaria poe asjapulk, kes samamoodi naise tema sünnipäeva puhul spasse oli toonud. Soovisime R-A- ga duši all vastastikku õnne, väga lõbus oli. Noored imestasid, et meie polegi varem ekstra spas käinud... no me jah eriti ei käi, ikka lastega ja siis veekeskustes, kus neil ka lõbus on. </p><p>Ei oska midagi öelda saunamaailma kohta, sest saunaosa me ei võtnud. Legolas kurtis, et lubatud sajakraadine saun oli nende käimise ajal olnud kõigest 70 kraadi ja muidu ka jama... no tema on see leiliviskaja.</p><p>Hästi meeldis soolamaailm, ehkki seal võinuks maeiteamis rohkem olla ja soolaveebasseinis võiks olla seesulpimise õpetus või miski laiem serv, kuhu taguots toetada. Kuna Mees ei kannata kõrge õhuniiskuse ja kuumuse kombinatsiooni, ei saanud tema käia soola-aurusaunas, kus minul oli väga hea hingata, aga kahekesi istusime soolakivisaunas, mis võinuks isegi kuidagi soolakam olla - samalaadne asi Jurmalas oli kuidagi mõnusam. </p><p>Istusime läbi vist kõik mullibasseinid. Jaapani vann oma kuuma veega oli väga tore (Legolase lemmik ka, tema poolteise nädala tagused muljed olid juba kenasti settinud ja ta vastas minu küsitlemisele üsna kannatlikult), aga kuna minu süda tuletab mulle neil päevil aeg-ajalt rõõmuga meelde, et tegelikult ta oskab ka haige olla, sai mulle mingil hetkel kuumast veest palju. Õuevanni me ei läinud, uut kopsupõletikku nagu ei tahaks, need paar sammu vannini oleks olnud mulle liiga ohtlikud. </p><p>Lihtpiletiga ligipääsetavatest saunadest oli väga mõnus aroomisaun, viga polnud ka türgi saunal - aga seal oli jällegi niiskus, mis Mehele ei sobi... Aurusauna ma ei taibanud enne Jaapani vanni minna, ja pärast ei julgenud. </p><p>Veel ei läinud me suurde ujumisbasseini, sest ujuda saab näiteks suvisel ajal järves või meres palju väiksema lasteseltskonnaga... Vanemaid väikeste lastega oli tõesti palju. </p><p>Ei kasutanud spordituba, lisatasu-teenuseid, baaris pakutavat ega Kneippi jalutusrada. Ega muidugi lastebasseine, sihtgruppi sobimatuse tõttu. </p><p>Kui tahta käia kõikjal ja topelt, siis ehk tarvitab neli tundi ära. Meile jäi natuke paljuks, aga keegi ei takistanud meil varem lahkuda. Riietusruumide puhul on ebaloogiline olukord, et välisukse juures on riietuskabiinid, seespool kapid ja minu meelest päris seespool föönid - aga kui olla pikemate juustega naisterahvas ja on juba jahedapoolne, sest riietusruumis ei ole õhk enam nii soe kui basseinialal... ja loooooomulikult on seelik/kleit** ja sukad, siis on juustekuivatamise ja riietumise-osa natuke nagu komplitseeritud. Tahaks ruttu riidesse panna ja siis föönitada, aga saabastega fööni juurde minna ei sünni, paljajalu paterdamise puhul avalikult (sest föön on üldkasutataval alal) sukki seeliku alla sikutada sünnib veel vähem... nii ma siis väänasin ja väänasin oma rotisaba ja läksin lõpuks märja patsiga kübara all. Veel on riietusruumides kaugelt liiga vähe riputamiskonkse ja asjade käestpanemise-võimalusi. No mõelge ise - riidenutsak, mantel, käterätik, käekott, saapad, mõni hetk hiljem tilkuv trikoo... Saapad jah põrandale ja mantel nagisse, aga kuhu ma trikoo mujale riputan kui ukseluku külge...? Seda võimalust oli kasutanud ka eelmine riietuja, luku all oli loik...</p><p>Disainialast virinat on täpselt üks - kui kõik muu sobis ilusti omavahel kokku, olid paaris kohas maeiteamisasjad, võimalik, et rätikunagid. Soolamaailma jalavanni kõrval - seal vannis me veetsime ka palju aega, sest mõnus oli - igatahes seisis üks valge, vist plastmassist, neli jämedat pulka taeva poole... nagu lehmaudar, ausõna. </p><p>Kas läheks veel? Eee. Meie jaoks on üks taolises paigas käimise huvitav osa jalutada ringi ja vaadata, mis siin kusagil on. Järgmisena läheks vast kuskile mujale... aga kesse teab, sulistamiseks ja seltskondlikult vannis istumiseks sobib V-Spa väga hästi. Äkki kunagi siis, kui mu süda enam iga pisimagi pingutuse peale enda olemasolust teada ei anna? </p><p>_____________</p><p>*noh, avaravõitu trikoo ei ole just parim lahendus, aga keegi ei keela minuealisi kandmast stringbikiine või midagi muud taolist, minu trikoo ikkagi varjas, mida on kohane varjata. </p><p>**ma ei kanna väga põhimõtteliselt peale pesu - selle hulka kuuluvad ka talvised soojad pantaloonid -mitte mingisuguseid pükse. Ebamugav ja minu seljas kole, pole tarvis. </p>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-86014225883769766132024-01-21T06:36:00.000-08:002024-01-21T06:36:10.013-08:00Pool jaanuari on läbi<p>Esmaspäeval olid, jah, matused. Sai õnneks rahumeelselt. </p><p>Teisipäeval käisin Kirjandusmuuseumis. Mulle seal endiselt palju meeldib! Ainult et... väsisin hirmsasti ära. Legolas ja Sõbranna käisid klassidega mäesuustamas. Oli olnud tore ja keegi ühtegi luud ei murdnud.</p><p>Kolmapäeval riskisin sallitranspordi asjus matkaga bussipeatusesse (500 meetrit). Kohale jõudes oli selge, et kui buss ei peaks tulema, siis mina sinna külmun, aga koju tagasi minekuks jõudu pole... Buss tuli ja kuidagi jaksasin ennast isegi sinna sisse hiivata.</p><p>Neljapäeval... olin väsinud. Sall jõudis kohale ja sai kiita. </p><p>Reedel läks Lillebror juunioridesse ja pärast Jaanipäevatalu noorima seltsi ruigama. </p><p>Laupäeval... koristasin meeste ühikat, sest õhtuse bussiga tulid Lillebror ja Sõbranna. Lastel oli olnud see bussijuht, kes peatuste olemasolu ei tunnista, pluss mingi noori naisi ahistav vanamees kaasreisijaks. Õnneks ei sattunud Sõbranna tema huviorbiiti, keegi muu oli ohvriks. Oeh seda ühistransporti... Veel sõtkusin laupäeval saiataina, sest Legolas ja Sõbranna tegid õhtul kaneelisaiu ja olid üldse armsad.</p><p>Pühapäeval oli kirik. Kirik on kirik on kirik. Pärast viisime ära suurema osa Vanaema kaktustest, mõned koguduse noored võtavad endale, Lillebror korraldas. </p><p>Märkisin kalendrisse suurte poiste kooli- ja muud sündmused juunikuuni. Jõugu Juhi lõpetamise-kuupäev pole ikka veel paigas... aga kui me peaksime tahtma mingil vaheajal reisile minna - ja miks mitte, eks ole -, siis on ajad hirmsasti piiratud, kellel on veerandi viimasel päeval tantsimine ja kellel vaheaja esimesel päeval riigieksam...</p><p>Veel avastasin, et natuke rohkem kui aasta tagasi välja öeldud soov üht suhtlust oluliselt piirata on õnnestunud lausa topelt - üldse enam ei suhtle. Oli niisugune sõpruse elementidega tutvus... ja ikka ju räägid lastest ja... kui need juhtuvad enam-vähem sama vanad ka olema. Ma olen alla neelanud asju, mida minu laste kohta öeldakse (ja isegi kogemata kehvasti öelnud, mõte ei pruugi olla selline, aga sõnad, näe, trehvavad...)... aga Sõbranna on kõigi ealiste iseärasuste juures ikkagi täielik tupsunups ja tema kohta ei ütle mitte keegi mitte midagi! Sealjuures oli ütlemine just ealiste iseärasuste, lapseliknunnude tegude kohta, milles selline väike tüdruk ei oska oma puhtsüdamlikus süütuses mitte midagi halba näha. Ega me tolle tuttavaga vist kumbki teineteisest puudust ei tunne, eemaldumine hakkas peale mitu aastat varem. Mõne inimesega läheb nii, loodetavasti läheb sellel konkreetsel inimesel ilma minuta hästi. </p><p>Ühe teise, siiani arvatud toretuttavaga läheb ilmselt kah nii... et jääb teretuttavaks. Selgus, et meie väärtushinnangud on liiga erinevad (noh, umbes, et mina olen Isamaa valija, aga tema osutus ootamatult kirglikuks putinistiks...). Ka seal on lahku triivimine ja mõningased konarused juba mõnda aega tunda olnud. Mõnes mõttes oleks ju tore keskeas uusi sõpru leida ja inimestega lähedasemaks saada, aga kui nüüd järele mõelda... siis ega mul peale Alice'i olegi ammu ühtegi uut täiesti muu konteksti välist sõpra tekkinud (lehvalehva Inglismaale). Muidu saan ikka kas kogudusest või Liidust kellegagi lähedasemaks (lehvalehva Hiiumaale ka), sest vähemalt mõned veendumused on kohe algusest peale ühised. Ka nii on ilus. </p><p>Eelmisel aastal külvasin tomatiseemned jaanuari lõpus. Tuleb Mees diivanilt püsti upitada ja paluda tõsta riiulist köögilauale uhmer seemnetega - ei, keegi neid seal ei uhmerda, lihtsalt Mehe vanaema oli proviisor. Saaks üle vaadata, mida tarvis juurde hankida... ma täna poes veel seemnestende ei vaadanud, käru-rulaator liikus teises suunas, aga küllap ma saan neil päevil taas tervemaks. Ja mu enne jõule lõplikult surnuks arvatud ratsuritäht on endale kaks uut lehte kasvatanud, õnn ja rõõm. Ükskord tuleb kevad niikuinii! Ilmateade ütleb, et sünnipäevaks saan sulailma. Parim kingitus, kindlasti. Kniks. </p>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4915148128016409121.post-34797072693199900592024-01-19T05:05:00.000-08:002024-01-19T05:05:39.691-08:00Üks lugu suhtumisest õpetajatesse, kombineerituna kaasava hariduse rõõmudega<p>Eks ma pikapeale kirjutan mõningaid värvikamaid lugusid üles. Inspiratsiooni sain diskussioonist <a href="https://ritsikukodu.wordpress.com/2024/01/18/kolmapaeval/" target="_blank">Ritsiku</a> juures. </p><p>Juhtus aastaid tagasi selline lugu...</p><p>Eesti, piirkonnakool, oktoobri algus. Esimene klass on pärast tunde pikapäevarühma asjus kooli juurde kuuluval mänguväljakul, kenasti aia sees. Kogenud õpetaja abistab parajasti mänguväljaku ühes servas üht kohmakamat lapsukest jopelukuga (või mis see oligi). Teises servas tekib õhukesenahalise, kõneprobleemiga Ainukese ja juba ärrituvusega silma jäänud Mati vahel mingit sorti konflikt. Õpetaja saab jopelukust jagu ja kiirustab konfliktiga tegelema. Vaevalt jõuab õpetaja laste juurde, kui üle platsi läheneb Papakoll - miskit sorti sportlane, kaks meetrit pikk, õlad vähemalt meetrised... "ISS-SIII!" pistab Ainuke üürgama. "MATI KIUSAAAAS!" </p><p><span style="font-size: large;">"MIS SIIN TOIMUB! MIKS TE LUBATE MINU LAST KIUSATA? KAS TE EI OSKA OMA TÖÖD TEHA?" </span>käivitub Papakoll. </p><p>"Oodake, küsime laste käest täpselt järele..." palub pisikest kasvu noorepoolse vanaema eas õpetaja võimalust. Papakoll kõrgub õpetaja kohal, vehib kätega, karjub. Eemalt vaadates (keegi algklassiõpetaja vaatas aknast välja ja jutustas) näeb asi niimoodi välja, et Papakoll ähvardab endast üle 20 aasta vanemat naist füüsiliselt. Klass on peamiselt hirmunud.</p><p>Kaks päeva hiljem osalevad vestluses õpetaja, Papakoll, keegi daam-juhtkonna esindaja ja tädi psühholoog (40, prillidega, juustes juba pisut halli). Papakoll eemaldab saabudes jope ja jääb <i>muscle shirt</i>'i väele, õlevarred meenutavad kõige rohkem seakintse - ehkki seakintsude peal käib tempel, mitte miljon tätoveeringut. </p><p>"Minu last lubatakse siin koolis kiusata," kurdab Papakoll. "Mina soovin, et minu lapsel oleks turvaline ja õpetaja ei toetaks vägivalda minu lapse vastu."</p><p>Kõik koolipoolsed naisterahvad püüavad selgitada, mis tegelikult toimus, Papakoll jääb enda juurde. Õpetaja pidanuks viivitamatult karistama last, kes Ainukest väidetavalt kiusas ja üldse oli Papakoll juba kohal, et Matile tuul alla teha. Vahepeal pingutab tätoveeringuid. </p><p>Lõpuks saab tädi psühholoog aru, mis Papakolli vaevab. "Te ei kujuta ette, kui väga te mulle praegu mind ennast meenutate...!"</p><p>Papakoll on filmimisväärselt jahmunud, lõpuks hakkab nõutult naerma. </p><p>"Vaadake... kui minu esimene laps kooli läks, oli ka tunne, et laps käib nagu mustas augus, mitte mingit infot ei saa..."</p><p>Sellest päevast peale sõi Papakoll mul peost. Mitte, et see oleks teda või Mamahella eriti targemateks lapsevanemateks teinud, parandanud suhteid muude kooli-inimestega, hoidnud Ainukest ennast klassikaaslasi kiusamast (kui ta logolapsena lauseid moodustama õppis - tema koht ei olnud paraku tavakool) või midagi muud head teinud... Aga suhtumine, eks ole. Õpetaja peale kisendamine on normaalsus, sest hähh, mingi õpetaja. Õpetatagu minu selgelt erivajadustega last samadel alustel nagu tavalapsi nii, et mu laps areneks otsekohe samasse punkti, kus tavalapsed! Ma ei tea, mis Ainukesest praeguseks on saanud... aga Papakoll ja Mamahell teadsid last piirkonnakooli pannes, et nende last oodatakse tegelikult kõnepuudega laste koolis ja et Ainuke ei suuda ennast seitsmeaastaselt oodataval tasemel väljendada, mistõttu on tal teistega suhtlemisel suuri raskusi... Näiteks. </p>Unknownnoreply@blogger.com0